Peatänava remondi järel jäi kõrvaltee pimedusse

Köleri tänav Suure-Jaanis on saanud varasemast kenama ilme, kuid kohalikel elanikel tuleb ka mõningaid ebamugavusi taluda. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Ehkki Suure-Jaanis rekonstrueeritud Köleri tänav saab üldiselt kiidusõnu, on elanikel põhjust ka nuriseda. Näiteks Aasa tänav jäi valgustuseta.

Uus asfalt Vastemõisa teest kesklinnani, lai jalakäijate ja jalgratturite tee, uus tänavavalgustus, maa alla viidud elektri- ja sidekaablid, maha võetud ohtlikud puud, 17,5 kilomeetrit vee- ja kanalisatsioonitorustikku, 2,4 kilomeetrit kanalisatsiooni survetorustikku ja peaaegu sama palju sademevee torustikku ning viis uut reoveepumplat — kõike seda hõlmas Suure-Jaani peatänava rekonstrueerimine, mis valmis novembris.

Suurejaanilased paistavad olevat ühel meelel, et uulitsa esinduslik välimus kaalub üles enam kui viis kuud kestnud töödega kaasas käinud ebamugavused. Osa elanikke peab praegu aga pimedas liiklema või leppima lumerookimise kohustusega ning see tekitab rahulolematust.

Vooluta lambid

Kitsal ja kruusasel Aasa tänaval on viis maja. Tänava kaks lampi näivad olevat küll ajahambast puretud, kuid enne Köleri tänava remonti need põlesid. Nüüd enam mitte ning tõenäoliselt ei jõua vool postide otsa enne tulevat suve.

Nagu aktsiaseltsi Suure-Jaani Haldus juhataja Aivar Veeperve jutust selgub, ei ole tegu kellegi apsakaga ning peatänavat rekonstrueerides oli teada, et Aasa tänav jääb mitmeks kuuks pimedaks. Nimelt hakkavad lambid elektrit saama kaablitest, mis pannakse Aasa tänavaga ristuvale Oja tänavale alles tuleva aasta algul koos kanalisatsioonitrassiga.

«Ma ei ütle, et see on hea variant,» tõdes Veeperv, kuid lisas, et omavalitsusel õnnestub kahe töö ühitamisega hoida majanduslikult kitsal ajal kokku korralik summa. See otsustamisel määravaks saigi.

Kõnnitee vajab hooldamist

Ehkki Köleri tänaval siravad õhtupimeduses valla enda raha eest soetatud tänavalambid, on sealsetel elanikel omad mured.

«Kõnnitee on 2,2 meetrit lai ja kui kinnistu piir on näiteks 60 meetrit pikk, tuleb majaomanikul puhtaks lükata üle 120 ruutmeetri. Seda on ikka päris palju,» arutles üks Köleri tänaval elav mees.

Jutt käib lumisel ajal jalgtee lahtihoidmisest, mis teeseaduse järgi on Eestis oma kinnistuga piirneva osa ulatuses just majaomaniku kohustus.

Suurejaanilase meelest on Köleri tänava eakate elanike õlule laskunud laia kõnnitee lumevabana hoidmise kohustus liiga ränk. Tema meelest võiks linnavalitsus inimestele vastu tulla ning lasta kõnniteed traktoriga puhastada ja liivatada, seda enam et elektriposte pole enam segamas.

Suure-Jaani valla keskkonnanõunik Tiiu Umal täpsustas, et kõnnitee tuleb puhastada nii laialt, et inimesed seal liikuda saaksid.

«Terves ulatuses tee lahti lükkamine ei ole juba tekkivate lumehangede tõttu mõeldav,» rääkis Umal.

Kuidas aga suhtuda sellesse, kui mõni kinnistuomanik napilt poolemeetrise raja puhta hoiab? «See on hea küsimus. Võib-olla tuleks tõesti täpsustada, kui laialt tee ikkagi lahti tuleb ajada,» nentis Umal.

Ta ei välistanud võimalust, et linn tulevikus 1,4kilomeetrise kõnnitee enda puhastada võtab, kuid lisas, et tänavusele talvele minnakse siiski vastu nii, et see on kinnistuomanike teha.

Keskkonnanõunik selgitas, et varem oli kõnnitee vaid osal kõnealusest lõigust ja edasi läks sissetallatud jalgrada, mille hooldamise kohustust Köleri tänava elanikel polnud. Seega on nüüdne olukord inimestele uus ja harjumatu.

Aivar Veeperv ei osanud täpselt hinnata, kui palju kõnnitee hooldamine linnale maksma läheks.

«Lisakulu on see kindlasti,» nentis Veeperv. «Meie masinad on seal puhastamiseks liiga laiad ja see teenus tuleks sisse osta.»