Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/10/11/788188t1h6aa5.jpg)
OLETAME, ET elate tavalises kortermajas nagu väga paljud Eesti inimesed ja teil pole juriidilist haridust. Ühel täiesti harilikul päeval, mil postkasti on saabunud järjekordse korteriomanike üldkoosoleku teade, tekib teil mõte, et võiks eneseharimise mõttes endale selgeks teha, kuidas on see valdkond Eesti õiguskorras reguleeritud. Et Eestis on umbes 470 000 korteriomandit, võiks ju eeldada, et niisuguseid mõtteid tekib rohkem kui ühes korteris.
Kust siis alustada? Kõige kindlam viis on pöörduda spetsialisti poole, kes on teemaga kokku puutunud. Ilmselt oskab ta teid õigele teele suunata.
Arvatavasti ütleks see inimene teile, et esmalt tuleks läbi lugeda korteriomandiseadus, korteriühistuseadus, mittetulundusühingute seadus, asjaõigusseadus ja paras ports riigikohtu lahendeid ning siis oma arusaam kujundada. Suurem osa küsijaid vist tänaks viisakalt vastuse eest ja vaataks televiisorit edasi.
PROBLEEM ONGI just siin! Eestis reguleerivad sellist inimestele väga tähtsat valdkonda seadused, mida täiendavad kohtulahendid. Ja olgem ausad: ka kohtud saavad asjadest erinevalt aru. Näitena praegusest segadusest võiks tuua riigikohtu selle aasta otsuse, milles kohtud olid eriarvamusel, kas parkimiskohtade kasutamise vaidlust tuleks lahendada korteriühistuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse või korteriomandiseaduse ja asjaõigusseaduse alusel. See oli väga põnev kaasus. Kel huvi, leiab selle otsuse riigikohtu kodulehelt.
Et sellesse segasesse olukorda selgust luua, töötas justiitsministeerium välja uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu, millesse koondas nii seni kahes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimused kui kohtupraktikas väljakujunenud seisukohad. Tavalisele inimesele tähendab see eelkõige seda, et ta saab vastused oma küsimustele ühest kohast. Mulle tundub, et see on mõistlik.
MIS eelnõu järgi muutub? Minu silmis on kõige olulisem muudatus see, et kaovad senised korteriühisused ning edaspidi saab korteriomandeid valitseda vaid korteriühistu vormis. Sellega kaovad need probleemid, mis seni on korteriomanike ühisuse ja selle valitsejaga tekkinud.
Näiteks maja remontiva ehitusettevõtjaga lepingut sõlmides tekitab praegune korteriomanike ühisus segadust, sest pole selge, kes on lepingu pool — kas valitseja või korteriomanikud. Registris pole selle kohta ju mitte mingisugust märget.
Aga mis saab siis, kui end valitsejaks nimetav isik polegi tegelikult valitseja? Elus on ette tulnud juhtumeid, kus valitsejana esinev isik võtab elanike käest raha ega edasta seda teenusepakkujale ning inimesed lihtsalt kaotavad oma raha.
Majades, kus seaduse jõustumise ajaks korteriühistut ei ole, loob selle riik. See tähendab tegelikult seda, et korteriomanikud ei pea korteriühistu loomise eest maksma juristidele konsultatsioonitasu, kandeavalduse eest notaritasu ja kande tegemise eest riigilõivu.
Samuti toon olulise muudatusena välja selle, et eelnõu järgi muutub korteriühistu tegevus oma liikmetele läbipaistvamaks. Nimelt on kavas anda igale korteriomanikule juurdepääs korteriühistu pangaandmetele. Sellega väheneb oht, et korteriühistu juhatus kuritarvitab korteriomanike usaldust, sest nood näevad iga muudatust ühistu kontol.
Selline kontrollivõimalus peaks tulevikus miinimumini viima ka palju räägitud olukorrad, kus korteriühistu liige ei tea, mida juhatus rahaga teeb.
KOLMANDAKS SOOVIN ära mainida ka selle, et muutub vastutuse küsimus. Praegu on nii, et kaasomanik vastutab ehitisest lähtuva ohu korral teistega solidaarselt. Mida see õieti tähendab?
Lühidalt selgitades tähendab see seda, et kui ma lähen näiteks külla mõnele sõbrale, kes elab korteriühistus, ja minu autole kukub seal katuselt jääpurikas, saan ise valida, kelle vastu ma kahjunõude pööran. Mina esitaksin kahjunõude muidugi maja kõige rikkama inimese vastu, sest niimoodi saan vajaliku rahasumma kõige suurema tõenäosusega kätte. Las ta siis ise pöördub teiste korteriomanike poole, et need oma osa talle hüvitaksid. Ma sooviksin talle selles ettevõtmises raudseid närve.
Eelnõu kohaselt tuleb aga selline nõue esitada korteriühistu vastu. Kui ühistu olemasolevast rahast kahju hüvitamiseks ei piisa, peavad korteriomanikud otsustama majandamiskulusid suurendada.
Et eelnõu on pikk ja põhjalik ning leheruum napp, kutsun siinkohal neid inimesi, kel asja vastu huvi, selle tekstiga tutvuma. Kui teil on häid ettepanekuid, mis aitaksid Eesti elu paremaks muuta, ärge hoidke neid enda teada, kirjutage oma tähelepanekutest justiitsministeeriumisse! Eelnõu enda leiate kerge vaevaga eelnõude infosüsteemist, mis asub aadressil eelnoud.valitsus.ee.