SELLE ÜMBERNIMETAMISEGA on rahvas respublikaanidest äraostmatutele aega viitmata oma karistuse andnud. Suur tänu ajakirjandusele nende olemuse paljastamise eest.
Isamaa Reeturite Liit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Huvitav, et alles kohtusime riigikogu liikme, ka viljandimaalaste valitud Siim Kabritsaga «Sakala» veergudel kui koolipoisiga, kes nurka seisma pandud. Siis oli tegu riigilt raha väljapetmisega. Enda reklaamimine lehes riigi raha eest sai tänu ajalehele ära hoitud ja klaaritud, aga uus ja hullem tegu tahab veel paljude riigi kontrollijate uurimist.
Stenbocki majas paistab aga aega küll olevat. Riigiprokurör ei nägevat Siim Kabritsa, Nikolai Stelmachi ja Indrek Raudse elamislubade sahker-mahkeris üldse kuritegu. Võiks ju ometi tekkida küsimus, mispidi küll need inimesed võõramaalaste lubadega seotud peaksid olema. Elamislubade andmine on ju siseministeeriumi asutuste töö.
Mart Laaril oli ajakirjanike piiramisrõngas tuline õigus, kui ta ütles, et see asi võib olla tuhat korda jokk, aga Isamaale see ei sobi. Oleks muidugi pidanud ütlema, et see on sulitemp. Kahjuks on tema enda kohtagi «Eesti Ekspress» avaldanud faktide rea pealkirja all, et Mart Laar ja Keit Pentus taastasid uue nime all maadevahetuse, mis on Villu Reiljani omaaegne ärinuputus.
VEEL KUMMALISEM on siseminister Ken-Marti Vaheri rahulolu Stelmachi ja Raudsega. Ta on kui kits kärnerina pandud asja analüüsima.
Andrus Ansipi valitsuse eripäraks on saanud kaks aastat järjest jõulurahu rikkuda, kuid see on juba koduse kasvatuse küsimus. Meie päevade keskkond aga nõuab aina raha. Kõik need telesaates ja ajakirjanduses taunitud tegelased õigustavadki oma tegusid meie vaesele riigile miljonite toomisega.
Võib-olla peab siis nende tegevust tõesti analüüsima, mitte eestipäraselt uurima, sest kõik on jokk. Ausa asjaajamise puhul ei oleks valitsus lasknud selle kamba tegudel kõmuliseks muutuda ja teinud neile kiire lõpu, eriti jõulukuul.
Stelmach ja Raudne lubavad nüüd tõestada, et nad ei ole krokodill ja kaamel, ning nii süüst vabaneda. Aga oleme saanud teada, et Raudne võiks olla pigem juhtoinas. Nimelt viis ta põllumajandusministeeriumi nii kaugele, et too esitas valitsusele seaduseelnõu, mille järgi oleks lubatud elamisloaga välismaalastel Vene piirialadel osta 0,2 hektari suurusi kinnistuid. Seekord, jumal tänatud, kuulas valitsus kaitsepolitseid, kes teda hoiatas.
Rahaahnus ähmastab mõnel ametimehel peale südame ka silmad ja kõrvad. Tänavu ju langes politseinik ühe üle piiri pendeldava isiku käe läbi. Sellist seadust tehes oleks pidanud meenuma just seesama kaitsepolitseiniku mõrvamine.
MINU ISA, kes teenis kaitseväes sundaega Peipsi piiril, meenutas vahel, kuidas tollases Eestis nähti vaeva piirialale ustavate elanike saamisega ja talvel täristati Maxim kuulipildujatega hundikarju, kes üle jää siia kippusid. Praegune põllumajandusministeerium talitas risti vastupidi. See on ju reetmine!
Rohkem peaks rääkima sellest, kuidas Nikolai Trankmann kolmekümnendatel aastatel Narva kaitserajatiste plaanid venelastele sokutas. Plaanid läksid sinna piiriala metsavahi kaudu, kes oli naise kaugemate sugulaste kaudu reetmise kanal. Nii kaugele ei osanud siis kapo ette näha.
Loodame, et vähemalt kits kärneri kohalt maha võetakse, ise ei näi ta tagasiastumise vajadust mõistvat. Respublikaanide siseministri pink on üldse liiga lühike. Möödunud talve hakul näitas tollane siseminister Padaoru tuisus üles äärmist saamatust.