/nginx/o/2011/10/10/787168t1h856d.jpg)
TÄNA JÕUAB riigi 2012. aasta eelarve kolmandale lugemisele. Eelarve on mõõdukalt konservatiivne, seda koostades on arvestatud kolmeprotsendilise majanduskasvuga.
Eelarve vaatab tulevikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märgid näitavad, et olukord maailma majanduses võib muutuda karmimaks, seega tuleb kulusid kavandades olla ettevaatlik. Praegu on jäetud 2012. aasta eelarvesse võimalus suurendada eelarve defitsiiti, et olude halvemaks muutudes ei peaks asuma kulusid kärpima.
Oleme suutnud hoida oma võlakoormuse Euroopa madalaimal tasemel, 5,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Eraisikutena teame, et väike võlakoormus annab meile vabaduse oma elu vajaduse korral kiiresti ümber korraldada ja võime tulla toime ootamatute saatuselöökidega. See kehtib ka riikide ja omavalitsuste kohta.
EESTI ON kriisist tasapisi taastumas. Tänu ettevõtjate tarkusele on meie majanduskasv olnud Euroopa keskmisest kiirem.
Väga vajalikud olid riigi toetusmeetmed ekspordi suurendamiseks. Siinkohal on oluline tähele panna, et ekspordi kasvu mõjutas tuntavalt meie põhilistel välisturgudel Põhjamaades ellu viidud majanduse elavdamise poliitika. See on avatud majanduse magus vili, mõru pill on aga üldine hinnatõus, millega on kärbitud palgaga eestlastel keeruline toime tulla. Praegu on tähtis Euroopa ja maailmamajanduse enam-vähemgi stabiilne seis, et ei kaoks turud, kuhu oma toodangut müüa.
2012. AASTAL eraldab Eesti Euroopa Liidu üldeelarvesse 167 miljonit eurot, kuid ise saame järgmisel aastal välisraha kasutada 1,3 miljardit. Nii suur summa avaliku sektori raha elavdab majandust ja annab inimestele tööd.
Saastekvootide müügist saadav raha tuleb lepingute järgi investeerida energia säästmiseks, mis omakorda tähendab, et hoonete soojuskaod ja halduskulud muutuvad väiksemaks. Viljandimaalt saavad remondiraha näiteks Viljandi ja Abja-Paluoja päästekomando, Lahmuse ja Saarepeedi kool, Olustvere ja Viljandi kutseõppeasutus, Ugala teater ja Viljandi haigla.
Eelmise aastaga võrreldes kasvab ühistransporditoetus 4,84 protsenti ja omavalitsustele mõeldud teehoiutoetus 40 protsenti. Jätkub Tallinna—Tartu maantee ehitus. Põllumeestele on oluline, et kümnendiku kasvavad põllumajanduse otsetoetused.
Tunduvalt suureneb kaitseväelastele ajakohase varustuse ja laskemoona hankimiseks ning Kaitseliidu tegevuseks minev raha.
Haridus- ja teadusministeeriumi eelarve suureneb kõrghariduse ning teadustegevuse rahastamise kasvu tõttu, tasuta kõrghariduse eelnõu on menetluses.
SOTSIAALVALDKONNA suurim kuluallikas on riiklik pension, millele kulub 1,3 miljardit eurot, kasv on 72 miljonit eurot. Pensionisaajate arv kasvab 8000 inimese võrra ning 1. aprillist suurenevad pensionid 4,4 protsenti. Suurim kulukasv, 90 miljonit eurot tekib riigi kannete taastamisega kohustusliku kogumispensioni fondidesse, niinimetatud teise sambasse.
Kui seni on makstud lähtetoetust maapiirkondadesse tööle minevatele õpetajatele, siis nüüd on seda kavas pakkuda ka noortele arstidele. Positiivsed uudised on haigekassastki.
KOKKUVÕTTES ON Eesti 2012. aasta eelarve konservatiivne ja ettevaatavalt ettevaatlik. Ilmselt tunnevad suured elanikerühmad — pensionärid, sotsiaaltoetuste saajad, sisejulgeolekutöötajad ning haridus- ja kultuuritöötajad —, et olukord nende valdkonnas on liiga pingeline.
Meie haldussüsteem vajab kohandamist muutunud oludega. Poliitikutelt oodatakse muudatusi, kartmatust eksida ja julgust teha keerulisi otsuseid. Aeg näitab, kas selleks ollakse valmis juba järgmisel aastal, et 2013. aasta eelarve pakuks rohkem rahulolu.