Lihtne jõulupuu sai kõige kaunima kuuse tiitli

Žürii hindas kauneimaks kultuurikeskuse töötajate ehitud kuuse (paremal), teise koha võitis noortekeskuse puu (vasakul). Foto: Sigrid Koorep

Laupäeval ehiti Karksi-Nuia kultuurikeskuses võidu kaheksa jõulupuud, millest žürii hindas kauneimaks võrkjate kellukeste ja siniste keerdpaeltega kuuse. Hindajate silmis sobiks see nii koju kui kontorisse.

«Tegelikult ei olnud ma selle tulemuse üle üldse õnnelik,» kirjeldas oma esimest emotsiooni Karksi-Nuia kultuurikeskuse juhataja Kai Kannistu, kui selgus, et võitjaks on osutunud asutuse enda töötajate puu. Teisalt oli konkurents aus, sest kolmeliikmeline žürii langetas otsuse pimesi.

«Üks oli laadaleti taga ja müüs käsitööd, teine oli Suure-Jaanist ning kolmanda võtsime külastajate seast,» kirjeldas ta žürii liikmete valimist.

Üks hindajaist, Lõuna-Mulgimaa kunsti- ja käsitöökoja juht Hülle Haab kiitis võidutöö ajakohasust ja pidulikkust. «Sinine andis jõulisust ja valge õhulisust,» hindas ta. «Kõik oli täpselt nii nagu peab — ehetega sai kõik öeldud.»

Kuuske kaema

Eilsest seisavad kultuurikeskuse fuajeesse välja pandud kuuskede all ka sildid ehtijate nimega ning neid võib imetleda tuleva esmaspäevani, mil nad tagasi omanike juurde rändavad.

Kuuski said kaunistajad kultuurikeskuse poolt, kuid noortekeskuse meistrid ja Karksi külamaja esindus olid oma puu ise kaasa võtnud.

«Hommikul said kuuskedele jalad alla ja kaunistama,» meenutas Kannistu jõuluhõngulist laupäeva ning lisas, et need kaks kuuske, mis ehtimata jäid, saadetakse Polli hooldekodusse.

Nootekeskuse puu, mis sai žürii otsuse järgi teise koha ning publiku lemmiku tiitli, polegi kuusk: kuivanud lehtedest meisterdatud roosid ning hiina laternad ja samblapallid on kinnitatud oksaraagudest kera külge. Õpilased valmistasid selle noortekeskuse loovusringi juhendaja Idi Juhkamsoni näpunäidete järgi. Laupäeval hoidsid autorid kerajal puul silma peal, et keegi nende tööd ei lõhuks.

«Alati pole ju kuuske võtta ja ümber on ainult raagus puud, siis see on hea lahendus,» tõdes Hülle Haab. Tema sõnul oli tegemist justkui alternatiivpuuga. Iseloomuliku koonusja kuju puudumine tõi tööle žürii silmis siiski miinuse, nii et see pälvis teise koha. Põhjenduseks oli mõttekäik, et selline puu oleks suurepärane kaubanduskeskuses, ent mitte kodus.

Kai Kannistu võrdles, et nelja aasta vältel, mil võistlust on korraldatud, on Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse selts sageli omapäraste puudega silma jäänud ning publik pidas kuldse sädelusega leheroose seltsi liikmete kätetööks. «Aga see anonüümsus oligi üllatav,» lausus ta.

Isetehtud ehted

Sel aastal aianduse ja mesinduse seltsi puu küll esikolmikusse ei pääsenud, aga kultuurikeskuse juhataja sõnutsi oli seltsi heegeldatud motiividega kuusk filigraanne.
«Neil oli selline ajakirjakuusk,» lausus ta. «Üldiselt on läbi aastate silma jäänud käsitöö.»

Kannistu kiitis ka mittetulundusühingu Karksi Ordumeistrid makaronipuud. «See oli hea puhas ja stiilne,» jätkus tal vaid häid sõnu kuusele, millele riputatud jõuluinglid olid kokku kleebitud sarvekestest ja teistest makaronisortidest ning seejärel hõbedaseks võõbatud. Žürii hindas makaroniehteis kuusepuu kolmandale kohale, sest see pakkus üllatust.

Kai Kannistu juttu mööda pakub kuuskede kaunistamine võimalust silmaringi laiendada: alati pole kõige ilusamad poest toodud jõuluehted ning huvitavaid asju võib leida kodusest kapist või oma kätega valmistada. «Kas või kootud suured pallid,» tõi ta näiteks.