Naabri- ja pärandivaenulik detailplaneering
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VILJANDI LINNAVALITSUS tunnistas 29. märtsil avalikustamiseks sobivaks Viljandi vanalinna servas Tartu, Lossi ja Posti tänava vahelise kvartali idaosa puudutava detailplaneeringu. Tegevuse käivitaja oli Grand Hotel Viljandi, kes soovib oma hoonet laiendada ning ehitada kvartali südamesse spaa.
See dokument on mitmeti kahjulik naaberkruntide omanikele, piirkonna elanikele ning Viljandi vanalinna muinsuskaitsealale. Kahju mõjutaks suurt hulka inimesi, kes Viljandi ajaloolise keskuse autentsest keskkonnast hoolivad.
Detailplaneering puudutab dokumendi järgi krunte Lossi 29 / Tartu 11, Lossi 31a, Lossi 31b ja Lossi 31c. Tegelikult kaasab see aga kõiki kvartali idaosa krunte, omanikke, elanikke ja kasutajaid: Posti 16, Posti 12/12a, Posti 14/14a, Lossi 31, Lossi 33, Lossi 35 ja Tartu 9. Ilmselt pakuvad planeeringu maht ja mõju huvi ka Tartu 7 omanikele, sest hotelli juurdeehitus ja spaa mõjutavad nendegi vaateid.
Loodan, et loetletud kruntide omanikud on märganud algatatud detailplaneeringut ja kaitsevad oma huve. Kas neid on otseselt teavitatud sellest detailplaneeringust või peavad nad seda Sakala ridade vahelt otsima?
Hotelli hoovitiivale soovitakse pealeehitust ja Lossi 31c krundile hotelli laiendust, spaad. Planeeritud mahud on kohutava kõrgusega: 15,4 meetrit maapinnast (pluss tulemüür)! Nagu hakataks kvartali südamesse uut tänavajoont rajama.
See ei sobi siia. Ülepakutud kõrgus rikub vaadeldava kvartali hoovide hoonestusmustrit, kus esindusliku kõrgema tänavaäärse maja taga on tagasihoidlikud ning üldjuhul ühekorruselised elu- või abihooned (näiteks pesuköögid ja kuurid, Lossi 29 / Tartu 11 näitel stiilne õllevabrik). Seda on püüdlikult jälgitud uute Tartu 7 hoonekeste juures.
Detailplaneeringu mahuga hoone varjutab naaberkrunte ja maju. Aastakümnetepikkusesse hämarusse on otsustatud jätta Posti 12/12a, Posti 14, Posti 16, Lossi 35, Lossi 33 ja Lossi 31a omanikud ja elanikud.
Detailplaneering ignoreerib kvartalisiseseid vaateid, keskendudes vaid sellele, mida näeme Tartu ja Lossi tänavalt. Kvartali sees rikub hotelli laiendus aga kõigi ümbruse elanike õuevaate: senise viljandiliku hoovimaastiku asemel avaneb keset vanalinna vaade metallkarkassil fassaadisüsteemiga hiiglaslikule hoonele. Koha identiteet kaob. Hullemgi veel: 15,4 meetrit on piisavalt kõrge, et hoone oleks vaadeldav Viljandi raamatukogu esiselt platsilt Tallinna tänaval, teatud rakursside alt Tartu ja Posti tänavalt!
DETAILPLANEERINGU koostaja sõnade järgi on Lossi 31a krundile määratud tingimused sarnased varasema, Ülo Stööri 1998. aasta dokumendi omadega. See väide on täiesti vale: Lossi 31a on rohkete piirangute ja nõuetega surutud olukorda, kus omanik peab tolereerima hotelli ja naaberkruntide vajadusi (servituut, trassid, parkimiskohad, liiklemine), mistõttu oma krundile uue hoone ehitamine muutub sisuliselt võimatuks.
Kvartalisisese servituudi võiksid kruntide omanikud eelnevalt omavahel kokku leppida. Ei ole õiglane üllatada neid detailplaneeringu joonise kritseldusega, mis kehtib tähtajatult.
Mürgitilk Viljandi pärandi austajate karikasse peitub Lossi 29 / Tartu 11 krundil, kus asetseb punatellistest fassaadiga ajalooline Rosenbergi õllevabrik. Omaaegse Viljandi silmapaistvaima ettevõtja aastail 1875–1880 valminud väike vabrik on ansamblis Lossi 31 algse vabrikukontori hoonega. Muinsuskaitsealal asuv Viljandi tootmisajalugu kajastav väike hoone on määratud rekonstrueerimisele, sellele kerkib meetrite kaupa pealeehitust.
Muinsuskaitsealaga vanalinnades säilitatakse autentsust, restaureeritakse, ei moonutata hoone algset välimust. Miks Grand Hotel ei väärtusta viljandlaste pärandit? Tallinna Rotermanni kvartalis säilitatakse paemüüridega tootmishoonekesed. Koha identiteeti hinnatakse!
KUIDAS SELLINE PLANEERING on meieni jõudnud?
See küsimus tuleb esitada linna peaarhitektile ja muinsuskaitsekomisjoni esimehele Olav Remmelkoorile, kes on loodetavasti ametniku töötundide järel koostanud nii detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused kui vaadeldava detailplaneeringu (vaata linnavalitsuse kommentaari – toimetus). Kurb on seejuures, et linna kodanike üldhuvide kaitsmise asemel töötab detailplaneeringu koostaja hotelli huvides.
Minus tekitab sellise tegevuse eetilisus küsimusi. Kas koostaja võib kooskõlastada? Kas ametniku kolleeg võib kooskõlastada?
Kokkuvõttes jätab detailplaneering väga egoistliku mulje. Hotelli tärnide poleerimiseks soovitakse kümnete naaberelanike õuevaadete ja elukvaliteedi arvelt spaad, kus saavad vahel käia 11 auto omanikud. Sellist detailplaneeringut ei ole Viljandile vaja. Dokument tuleb tühistada, lõpetada, ära jätta.
KOMMENTAAR Kalvi Märtin, Viljandi abilinnapea
Viljandi linnavalitsus on kõnealust detailplaneeringut menetlenud linlaste huve ja kehtivaid seadusi silmas pidades. Linnavalitsuse 25. märtsi istungil võeti detailplaneering vastu ning arhitektuuriamet sai ülesande korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek 15.–29. aprillini. Selle aja jooksul on kõigil huvilistel võimalik planeeringuga tutvuda ja linnavalitsusele oma ettepanekuid esitada. Pärast seda kujundab linnavalitsus seisukoha ning korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu.
Viljandi peaarhitekt Olav Remmelkoor on küll kõnealuse detailplaneeringu ja muinsuskaitse eritingimuste koostaja, kuid ta ei ole selle menetlemise käigus osalenud linnapoolsetes toimingutes. Mis puudutab muinsuskaitse osa, siis on oluline märkida, et nii muinsuskaitse eritingimustele kui ka detailplaneeringule andis kooskõlastuse muinsuskaitseameti Tallinna, mitte Viljandi komisjon. Seega ei pea paika Joosep Metslangi väide, justkui oleks peaarhitekt tegutsenud kahes rollis.
KOMMENTAAR Eduard Elbrecht, Grand Hotel Viljandi esindaja
Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil ta sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kohtusse pöörduda, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
Iga isik võib teha üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestajale ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, kui ta leiab, et kehtestatud planeering sisaldab vastuolu seaduse või muu õigusaktiga või planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seadusega. Planeeringu kehtestanud kohalik omavalitsus teeb oma otsuse ettepaneku kohta, viib planeeringu või selle kehtestamise otsuse vastavusse seaduse või muu õigusaktiga, kui ta leiab, et ettepanek on põhjendatud, ning informeerib ettepaneku tegijat oma otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest tähtkirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates.
Eelnev tekst on väljavõte planeerimisseadusest, mis sätestab planeerimise põhimõtted ning planeerimismenetluse ja planeeringu elluviimise nõuded.
Kinnistute Lossi tänav 29 / Tartu tänav 11, Lossi tänav 31a, Lossi tänav 31b ja Lossi tänav 31c detailplaneering on algatatud 6. märtsil 2017 ja kohalik omavalitsus on menetlenud planeeringut planeerimisseaduse alusel üle kahe aasta.
Kodanikualgatusel on osalusdemokraatias tähtis roll, kui see on asjatundlik, põhjendatud ega ole vastuolus ühiskondlike väärtustega. Käesolevas artiklis toodud arvamused ei ole põhjendatud ega asjatundlikud. Artiklis tõstatatud kahtlustused on alusetud ja vastuolus ühiskondlike väärtustega. Artikli autor üritab esineda Lossi 29 / Tartu 11, Lossi 31a, Lossi 31b ja Lossi 31c kinnistu planeeringu eksperdina, kuid asjatundjale omaseid teadmisi jääb väheseks. Emotsioonidel põhinev arvamushinnang planeeringule («Dokument tuleb tühistada, lõpetada, ära jätta») ei ole pädev ega asjakohane.