«Kas siin mingit laugemat kohta pole või?» uurisin ennast juhendavalt krossisõbralt, vaadates seina meenutavat hüpet Ainja rajal, endal mürisev tsikkel esimest korda istumise all. «Ega ei ole küll,» kõlas vastus. Nii põristasin ma rajale, kus tuleb ülehomme Eesti motokrossi meistrivõistluste avaetapp.

Olin enne Ainjasse sõitmist peatoimetajale naljaga pooleks õhku visanud küsimuse, kas vajaduse korral mulle hambaarstilkäigud ikka kompenseeritakse. Õhku see aga jäigi. Tsiklil adrenaliinitulvas ei mahtunud hirm hambad kurku kukkuda enam pähegi.

Et aimu saada, kui tehniline ja füüsiliselt koormav ala on motokross, kutsus motoklubi Karksi Racing Team mu selle võlusid ja valusid omal nahal järele proovima. Ja sellest pakkumisest ei suutnud ma adrenaliininäljasena keelduda. Juba ajasingi ma koos abiväega krossivarustust selga.

Krossisõitu ei naudi vaid kahejalgsed kaherattalistel. Plafi tundis end raja ääres omas elemendis.

FOTO: Sigrid Koorep

Tasa ja targu. Või siis mitte

Varustuse selgapanek oli rituaal omaette ja võttis ligi pool tundi. Krossisaabaste sisse mahutasin sukapikkused sokid, põlvekaitsmed ning kolmanda kihina paksud krossipüksid. Krossisärgi alla kinnitasin kerekaitsme ja paika said ka küünarnukikaitsmed. Pähe kiiver ja krossiprillid ning kiivri alla kaelatugi, mis muutis pea paremale ja vasakule keeramise üksjagu vaevaliseks. Mitmekihilisest polsterdusest hoolimata oli aga üllatavalt mugav olla.

«Kui ma kõik asjad lahti lasen, kas siis jääb tsikkel seisma?» Veel viimased küsimused enne elu esimest krossisõitu.

FOTO: Elmo Riig

Ohutus tagatud, järgnesid õpetussõnad.

"Ära kätt sirgu lase," alustas Karksi Racing Teami särgis Ainja rajal treeniv Timmo Metsaroos. "Pane tsikkel käima, vajuta starterit. Vajuta sidur alla. Istu ettepoole. Nüüd lase vaikselt sidur lahti ja vajuta gaasi."

Esimene tsikkel, mis siinkirjutajale prooviks anti, oli Honda CRF125F, mis ongi mõeldud õppimiseks ja krossimaailmaga tutvumiseks.

FOTO: Elmo Riig

Teisedki klubiliikmed julgustasid mind gaasi vajutama ja seda ma ka tegin. Muidugi esimese käiguga ja algajatele mõeldud 125cc Honda CRF125F lenksu vahelt välja piiludes. See motikas ongi mõeldud õppimiseks ja katsetamiseks, üldjuhul küll minust noorematele.

KALENDER

Motokrossihooaeg Viljandimaal

  • 27. aprillil Eesti meistrivõistluste esimene etapp Ainja krossirajal
  • 22. juunil külgvankriga mootorrataste ja quad’ide Eesti meistrivõistluste etapp Ainja krossirajal
  • 13. juulil Eesti karikavõistluste «TOP 200» neljas etapp Ainja krossirajal
  • 5. oktoobril «100 ringi» Holstre-Nõmme krossirajal
Allikas: Eesti motospordi föderatsiooni motokrossi kalender 2019

Sel tsiklil on tegelikult neli käiku, ent juba esimese käiguga sõites tundus kiirus päris suur. Hiljem videot vaadates tahtsin küll kiiruse koha pealt sõnad tagasi võtta, aga arvestades minu kogenematust, võib ilmselt rahule jääda, et lõpuks üldse kolmanda käiguni jõudsin. Õieti võib rahuldust tunda juba selle üle, et esimest korda krossikaga sõites muruplatsilt rajale sain.

Pärast proovisõitu õppetsikli seljas usaldasid Karksi Racing Teami liikmed reporteri valdusse juba suurema ja võimsama masina: Husqvarna FC 250 selle aasta väljalaske. Sellel on viis käiku, ent rohelise sõitja jõud nii võimsal masinal teisest käigust üle ei käinud.

FOTO: Elmo Riig

Ainja rada pole ei kergete ega aeglaste killast. "Meil on looduslik rada, kus on mäed üles-alla. Rada pole sileda maa peal," rääkis seal peetava meistrivõistluste avaetapi peakorraldaja Anti Kala.

Tema sõnul on laupäeval rajale oodata meie motokrossi paremikku. "Eesti tipud on kohal: Tanel Leoki tiim, Hardi Roosiorg, Harri Kullas, Gert Krestinov, Indrek Mägi," loetles ta ning lisas: "Meie etapil on kõige rohkem võistlejaid."

"Lähme siit autode juurest ära"

Pärast selliste motoraudvarasse kuuluvate nimede ettelugemist tuli õppimiseks mõeldud tsikkel suurema ja võimsama vastu välja vahetada. Kui kuulsin aga läbi krossikiivri lauset "Lähme siit autode juurest ära", jõudis kohale: nüüd on reaalne oht kärnatada.

Selle asemel, et laupäeval Ainja rajal peetava Eesti motokrossi meistrivõistluste avaetapi kohta arvuti ees sõnu ritta seada, sai Sakala reporter võimaluse ise sealsamas tsiklit proovida. Keegi aga ei osanud arvestada sellega, kui suure isu uuesti krossirajale pääseda see proovisõit tekitab.

FOTO: Elmo Riig

Mulle anti selle aasta Husqvarna FC 250 tsikkel, millel istudes varbad vaevalt maapinda puudutasid. Kui uurisin, millise apsaka ma sellel loomal sõites halvimal juhul võin teha, sain teada, et algajate põhiviga on keerata liiga palju gaasi, arvestamata tsikli äkilisust. Niimoodi võib tsikli nokk õhku tõusta ja võid ise üle kaela käia.

Pärast õnnestunud sõidupäeva sai reporter adrenaliinist värisevad käed õhus kokku lüüa ja terveks jäänud hambarea üle rõõmustada.

FOTO: Elmo Riig

Minu õnneks ja head kaadrit jahtiva fotograafi kurvastuseks suutsin kohalt ilma õhulennuta liikuma saada. Neljataktiline 250cc tsikkel oli ikka täitsa teine tera ja sõit sellega võttis seest õõnsaks.

Krossivarustuse selgaajamine ja sellest vabanemine võtavad tihtipeale rohkem aega kui rajal sõitmine.

FOTO: Sigrid Koorep

Viiekäigulise võimsa tsikli seljas ei käinud minu jõud ja kogemused üle teisestki käigust: kiirus läks juba nii suureks, et viivuks meenus hambalugu. Algul seina meenutanud hüpe ei tundunud selle tsikli seljas enam nii sein midagi, pigem küngas.

Kiiremad tiirud tehtud, adrenaliinist värisevad ja väsinud käed õnnest kokku löödud, võisin oma esimse sõidupäeva lõppenuks arvata. Ühtlasi jõudis kohale samal rajal minust tunduvalt kiiremaid ringe uhanud Timmo Metsaroosi öeldu, et kross on karm ala ja golfimängija on kindlasti ohutum olla. Ent golfimäng ei tule pärast sellist adrenaliinipauku enam mõttessegi. Mu meel oli rõõmus ja hinges oli mõnus pakitsus. Varsti leidsin end juba kalkuleerimast, kas oleks võimalik soetada endalegi krossitsikkel ja -varustus. Süües kasvab isu.

Ainja krossirada Karksi-Nuiast pisut eemal ei ole aeglaste killast ning paneb hüpetega proovile ka kõige kogenumad sõitjad.

FOTO: Elmo Riig

Arvestades aga, kui palju tolmu oli mahtunud mu ninasõõrmetesse, võisin vaid ette kujutada, kui palju tööd nõuab kogu varustuse puhtaks saamine.

"Sõitmine on üks asi, lõviosa ajast läheb just varustuse pesemisele," tõdes Metsaroos. "Tund aega lõbu on terve päeva töö."

Karksi Racing Teami seltskond, kes loo autori (keskel) krossitsikli selga istuma keelitas ning vastutab nüüd ka tema krossiisuga kaasnevate tagajärgede eest: (vasakult) Timmo Metsaroos, Taavi Purtsak, Danel Giske ja Juhan Nikonorov.

FOTO: Elmo Riig

KLUBI

Karksi Racing Team on asutatud 2006. aasta augustis, seega on tänavu käimas juba 12. hooaeg.

  • Klubi koondab üle 20 liikme.
  • Suurima energia pühendab klubi järelkasvu treenimisele, sest ta on südameasjaks võtnud motosporditraditsiooni jätkamise kodukandis. Nii on klubi liikmed koostöös Karksi-Nuia noortekeskusega oma õlule võtnud ka sõidupäevad, kuhu on oodatud lapsed lasteaiaealistest teismelisteni välja.
  • Motokrossi ja enduuroga tegeleb klubis aktiivselt üle kümne sõitja. Näiteks Ragnar Valdstein sai mullu Eesti kestuskrossi meistrivõistlustel pronksmedali.
  • Klubi liikmed on häid tulemusi toonud teisteltki kodustelt võistlustelt. Olgu mainitud legendaarne Nuia Suursõit, MMM ehk mehaanikute mitteametlikud meistrivõistlused, motokrossi karikasari «TOP 200», Eesti hobikrossisarja etapid ja kestussõit «Mulgi 100». Märkimist väärib osalemine võistlustel «Hellinn» ja «Enduro Tallinn GP».
Allikad: Mulgi Sõna, Facebook