MICHELANGELO on omal ajal öelnud: «Meie suurim oht pole, et me sihime liiga kõrgele ega saavuta seda, vaid hoopis, et me sihime liiga madalale ja jõuame selleni.»
Ülle Lumi: Unistus uuest aktiivravihaiglast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui viis aastat tagasi oli uue tänapäevase aktiivravihoone rajamine Viljandis pelgalt unistus, siis nüüd mõtleme juba, kuidas see eesmärk viie aasta jooksul reaalsuseks muuta.
Kõik poolt- ja vastuargumendid tuleb hästi läbi mõelda, koostada vähemalt üks varuplaan ning seejärel otsustada, kas ja kuidas meie ideed teoks saavad. Selleks on vaja motivatsiooni, julgust ja pühendumist.
EESTI HAIGLAVÕRGU optimeerimise ja moderniseerimise eesmärgid on sätestatud sellekohases arengukavas. Iga konkreetse haigla investeeringute kriteeriumid on haigla tähtsus piirkonnas, projekti vastavus haiglaliikide nõuetele ning küllap seegi, kui positiivselt mõjutab investeering teenuste optimeerimist, kättesaadavust ja ravi kvaliteeti.
Kindlasti peavad võimalikud uued lahendused, mille ettevalmistamisega Viljandis on algust tehtud, parandama haigla logistilist toimimist ning võimaldama ressursside, nii tööjõu kui raha efektiivsemat kasutamist. Sama olulisel kohal on idee hea klapp teiste tervishoiusüsteemi osade, näiteks perearstisüsteemi, kiirabi ja hooldusraviga.
Maakonna suurima raviteenuste osutajana tuleb Viljandi haiglal siduda oma projektiga ravi ja diagnostika funktsionaalsed üksused ning arvestada meditsiini pikaajalisi arengueesmärke, milleks on ambulatoorsete ja päevaravi teenuste osa suurenemine.
Viljandi haiglale päris uue aktiivravimaja ehitamise kasuks räägib muu hulgas see, et seal oleks märgatavalt lihtsam täita sanitaarhügieeni- ja ohutusnõudeid.
Infrastruktuuri optimeerimisest kõneldes seisneb esimene küsimus mõistagi selles, mitmest hoonest ravitegevus ühte kolitakse. Meie puhul tuleb efektiivsusnäitajatest rääkimist alustada ruutmeetritest, mitte hoonete arvust.
Just poole võrra vähenev ruumivajadus on see, mis sunnib praegust üle 20 000-ruutmeetrist üheksakorruselist, ahnelt püsikulusid ja investeeringuid neelavat kolossi vahetama moodsa madaltiheda haiglahoone vastu.
ET HAIGLAS ON personal planeeritud kavandatud raviteenuste mahtude alusel, tuleb meil otsa vaadata maakonna demograafilistele protsessidele ning aktiivravi töökorraldus nendega kooskõlastada.
Me ei pretendeeri uue haigla rajamisel euroliidu tõukefondide abirahale, sest selle kasutamise kriteeriumid on juba otsustatud ning rahagi kahe piirkondliku ja ühe keskhaigla rekonstrueerimiseks jaotatud. Kas see on hea või halb?
Ühelt poolt kindlasti murettekitav, sest nüüd tuleb nii projekteerimiseks kui ehituseks raha leida meil endil. Mõtteid ja võimalusi on selleks mitu. Teisalt on niisugune teadmine vabastav, sest varasema kogemuse põhjal teame, et eurofondide seatud piirangud võiksid meid sundida vaid hädapärase juurdeehitise kasuks otsustama (nagu 2005. aastal). Samas oleme aina enam veendunud selle lahenduse ebaotstarbekuses.
OLEME SEADNUD eesmärgiks koondada kõik ravi-, rehabilitatsiooni- ja hoolekandeteenused Jämejala kinnistule ning püstitada aktiivravi vajadustele vastav tänapäevane ja heade tehniliste lahendustega hoone vana õunaaia asemele.
Uus maja pole eesmärk omaette, vaid vahend, mida on tarvis selleks, et senisest enam vastata patsientide, nende lähedaste ja töötajate ootustele. Kindlasti muutub tehnoloogia tänu sellele ajakohasemaks, logistika loogilisemaks ning tugiteenused optimaalsemaks. Samuti võimaldaks kõnealune asukoht vajaduse korral tulevikus uusi juurdeehitisi teha.
Praegu on vara rääkida projekti täpsest tehnilisest, rahalisest ja ajalisest teostatavusest. On ilmne, et kogu protsess vältab aastaid. Ehk saab aga juba Viljandi 730. aastapäeva tähistamisel tunnustada haigla panust siinsete inimeste ravivõimaluste märgatavasse parandamisse.