Amet manitseb: kulupõlengud tapavad väikseid metsloomi ja linde

Kulupõleng Foto: Sille Annuk

Keskkonnaamet paneb ees ootavale pikale ja prognoosi järgi soojale nädalavahetusele vaadates inimestele südamele, et nood ei teeks looduses tuld. Muu hulgas seepärast, et kui tuli peaks kontrolli alt väljuma, saab hukka väga palju elusorganisme.

Keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel selgitas keskkonnaameti pressiteate vahendusel, et suurimas ohus on väheliikuvad ja paiksed loomad.

«Jänesepojad, varakult pesitsemist alustavad maaspesitsevad linnud, näiteks kiivitaja pesad munadega, meie erinevad konnaliigid ning liblikate, mardikate ja teiste putukate arengujärgud,» loetles Zingel. Ta lisas, et seejuures on mardikaliikide hulgas palju selliseid, kel on tähtis roll biotõrjes.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi tähendas, et mõttetu ja ohtliku kulupõletamise tõttu kaotab lisaks loomadele pea igal aastal elu ka mõni inimene ja hävib majapidamisi. «Kulupõletamise asemel tuleb neid rohumaid hooldamise eesmärgil niita ja karjatada, siis püsib maastikupilt korras ja elustik elus,» rõhutas Talvi.

Pressiteates märgiti, et suure tuleohu tõttu on tule tegemine looduses keelatud ja lubatud pole ka lõkkes jäätmeid põletada. Igal aastal on siiski juhtmeid, kus jäätmete põletamiseks tehtud lõke väljub kontrolli alt ning kahjutule kustutamiseks on vaja päästjate abi.

Rikkumiste ja õnnetuste ärahoidmiseks teevad keskkonnainspektorid üle Eesti niinimetatud lõkkereide, tehakse ka ühiseid reide koos päästjatega.