Märtsis suurenes metsa- ja maastikupõlengute arv  

Kulupõleng

FOTO: Elmo Riig

Kevadised ilmad annavad päästjatele rohkesti tööd metsa- ja maastikutulekahjudel. Päästeameti pressiteate andmeil oli Eestis märtsis 62 metsa- ja maastikutulekahju, neist kolmandik Harjumaal. Eelmise aasta märtsis oli vaid 11 metsa- ja maastikutulekahju.

Viljandimaal tuli kolmapäeval kulu kustutada kahes kohas.

17. aprillil kella 14.32 ajal tuli teade, et Viljandi vallas Aidu külas põleb kulu vana lauda külje all. Elanik püüdis põlengut kustutada, kuid ei tulnud sellega toime ja tulekahju levis ligi hektarile. Päästjad kustutasid põlengu kululuudade ja veejoaga.

Kella 18.31 ajal põles Põhja-Sakala vallas Nuutre küla paisjärve ääres 300 ruutmeetrit kulu ja turbapinnast, mille päästjad kustutasid.

Märtsikuised põlengud Eestis said enamasti alguse hooletust lõkke või kulu põletamisest, mis väljusid tugeva tuule tõttu kontrolli alt.

"Lõket tehes tuleb ikka ja alati veenduda, et see ei ohusta kedagi: naabreid, pereliikmeid, loodust, loomi, kellegi kodu ja vara," tuletab päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe meelde. "Suurte kahjudega lõppevaks põlengust piisab suitsukonist, tikust või hooletusse jäetud lõkkest, seetõttu on oluline, et igaüks meist oleks lahtise tulega ümber käies ettevaatlik."

Hoonetulekahjusid oli märtsis 81, nendest kodutulekahjusid oli 54 ja mitteeluhoonete tulekahjusid 27. Märtsis päästeti tulest 5 inimest ja vigastada sai 11 inimest. Märtsis hukkus üks inimene rikkis elektriseadmest põhjustatud tulekahjus.

Märtsis oli 984 päästesündmust, millest suurema osa moodustasid tulekahjud, ohu likvideerimised ja liiklusõnnetused. 141 päästesündmust lahendasid kutselised päästekomandod koos vabatahtlike päästjatega ning üheksa päästesündmust lahendasid vabatahtlikud päästjad iseseisvalt. Märtsis nõustasid kutselised ja vabatahtlikud päästjad ühtekokku 2621 kodu.

Päästeameti eesmärk aastaks 2025 on vähendada igaühe kaasabil Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele, sealhulgas vähendada tules hukkunute arvu 12-le ning uppunute arvu 20-le.

6. aprillist kehtib Eestis tuleohtlik aeg. Sel ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas, maastikul või koduaias lõket tehes tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Lõket tasub teha vaid vaikse tuulega ja seejuures jälgida tuule suunda, et tule tegemisel või grillimisel ei lendaks sädemed hoonetele, metsale, või muule põlevmaterjalile. Kindlasti tasuks alati käepärast hoida ka esmased tulekustutusvahendid, näiteks ämbrit vee või liivaga. Lisainfot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Metsas liikujatel soovitatakse lõket teha ja grillida  riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohtades, mis on internetilehel www.rmk.ee. Infot avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside kohta saab ka kohalikust omavalitsusest. Kulu põletamine on Eestis aasta läbi keelatud.

Lõuna päästekeskuse päästemeeskonnad patrullivad tuleval pühade perioodil ja kontrollivad ohutusnõuete täitmist, et ära hoida kulu- ja metsapõlenguid. Hooletusest süttivate põlengute ennetamiseks peab iga lõkkepõletaja hoolsalt täitma tuleohutusnõudeid. Lõkkease tuleb ümbritseda mittesüttiva pinnase või kividega, lõket tuleb valvata ja hoida käepärast esmased kustutusvahendid, et tuli lõkkeasemelt välja ei leviks. Alla meetrise läbimõõduga lõke peab olema hoonetest ja põlevmaterjali hoiukohtadest vähemalt 8 meetri kaugusel, suurema kui meetrise läbimõõduga lõke 15 meetri kaugusel. Kehtival tuleohtlikul ajal peab lõkkease olema metsast vähemalt 20 meetri kaugusel. Tuulise ilmaga lõket teha ei tohi. Lõuna päästekeskuse menetlusinspektorid on lühimenetluse korras viimastel nädalatel karistanud rahatrahviga viit lõkkepõletajat, kes ohutusnõuetest ei hoolinud.

Tagasi üles