/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2019/04/16/11954994t1h6f66.jpg)
Viljandi linnal kulub järgmise kahe aasta jooksul ligi 1,2 miljonit eurot, et ehitada Järveotsa elamukvartalisse valmis kõik see, mida ta on lubanud.
Järveotsa arendamine maksab 1,2 miljonit eurot (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teed, torustikud, tänavavalgustuse ja kogu ülejäänud infrastruktuuri ehitab 1 191 188 euro eest aktsiaselts TREV-2 Grupp, kes tegi riigihankekonkursil parima pakkumise. Selle aasta lõpuks peavad valmis olema kruuskattega tänavad ning järgmisel aastal tulevad äärekivid ja asfalt.
Järveotsa piirkond on Viljandi esimene suur elamuarendus mitme aastakümne järel. Kogu alale mahuks 110 eramut, kõigepealt arendatakse aga välja kvartal, kuhu saab ehitada 50 maja. Esialgu pani linn müüki kümme tõenäoliselt kõige kallimat ja ahvatlevamat kinnistut, kuid oksjonid ei läinud loodetud eduga.
Esimesel enampakkumisel leidsid omaniku viis krunti ja teisel oksjonil müüdi kaks krunti lisaks. Linnapea Madis Timpsoni sõnul on olnud positiivne see, et esimeste kruntide müügist saadud 270 000 eurot oli loodetust suurem summa. Samas tunnistas Timpson, et kui ta oleks pidanud enne esimest oksjonit kellegagi kihla vedama, oleks ta pakkunud, et kõik kümme krunti leiavad kohe omaniku.
Tänavu pole ka karta, et eelarvest ehituseks raha ei leita, sest prognoosi järgi pidigi linn tänavu kruntide müügist teenima 250 000 eurot. Kui edasine müük ei õnnestu soovitud mahus, võib tekkida olukord, et järgmise aasta rahakotist tuleb linnal Järveotsa arendamiseks leida arvatust suurem summa. Timpson avaldas kuu aega tagasi lootust, et paari aasta jooksul suudetakse järelejäänud 43 krundile ikkagi ostjad leida.
Et linn saaks järelejäänud kinnistutest vähemalt 750 000 eurot, tuleks need maha müüa keskmise hinnaga 20 000 eurot. Järveotsa kvartalis linnale maakleriteenust pakkuva büroo Uus Maa esindaja Reet Raudsepa hinnangul on nii suure hulga kruntide müük paari aastaga liiga optimistlik eesmärk. Samas nimetas ta 20 000-eurost hinda igati mõistlikuks.
Iga krundi ostja saab linnaga sõlmida hoonestusõiguse lepingu, mille järel on tal kolm aastat aega, et võtta linnalt ehitusluba, ning seejärel veel kaks aastat, et maja püsti panna. Viie aasta pärast peab maja kasutusluba käes olema ning siis on võimalik kinnistu endale osta.