Viljandi praost: kirikus paratamatult liigutakse lahtise tulega, seega peame topelt ettevaatlikud olema

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi praostkonna praost Marko Tiitus. Foto: Elmo Riig

Prantsusmaa pealinna Pariisi Jumalaema kirikus puhkes esmaspäeva õhtul tulekahju. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi praosti Marko Tiituse sõnul on maakonna vanades kirikutes küll automaatne tulekahjusignalisatsioon, kuid et kirikus liigutakse paratamatult lahtise tulega, peab olema topelt ettevaatlik.

Marko Tiitus, mis tunded teid haarasid, kui te eile Pariisi Jumalaema kiriku põlemisest kuulsite?

Eks nii nagu enamikku inimesi, see oli kurb ja šokeeriv. Rooma püha Peetruse katedraali järel on Pariisi Jumalaema kirik Euroopa kristliku kultuuri kantsina üks olulisemaid kohti. Sellega seostub tuhat aastat kultuuri, arhitektuuri, kirjandust, muusikat. Ma ise ei ole seal väga palju käinud, aga need on alati tähendusrikkad hetked olnud.

Ma julgustan siiski igas asjas head nägema. Esialgsete hinnangute järgi on kirikut võimalik taastada. Mind liigutas väga, kuidas inimesed palvetasid. Samuti kõne, milles president lubas kiriku taastada. Lisaks on paljud inimesed abi pakkunud. Üks mees lubas juba 100 miljonit annetada kiriku taastamiseks.

Olen ka Eestis vaimulikku tööd tehes kogenud, et kriitilised hetked liidavad inimesi ja abi pakutakse. Seega ei saa öelda, et kirikud inimesi ükskõikseks jätaksid või kristlus oleks kuhugi ära kadunud. Ka Prantsusmaad on peetud sekulaarseks katoliiklikuks maaks, aga niisuguste sümbolite puhul rahvas teadvustab oma kristlikke juuri ja seisab nende eest.

Muidugi oleks hea, kui me hoiaks ja väärtustaks oma kultuurisümboleid ja pühakodasid kogu aeg. Nii nagu oleks hea, kui me ei saaks inimeste väärtusest aru alles siis, kui nad lahkunud on, ega räägiks alles peielauas, kui head ja toredad ja armsad nad olid, vaid oskaks neid eluajal hinnata.

Kas see tragöödia paneb mõtlema ka teie enda praostkonna kirikute peale?

See katastroof on veel nii värske, me ei ole jõudnud pikemaajalisi järeldusi teha, aga vaimulike ja koguduse esindajatega kohtudes me sellest räägime.

Viljandi pühakodade turvalisus on minu hinnangul aastatega paranenud. Päästeamet teeb oma tööd järjest korrektsemalt. Igal aastal teevad nad pühakodadesse reidi, kus kontrollivad, et oleks piisavalt tulekustuteid ning poleks tuleohtlikke materjale ja ruume, kust tulekahju võiks valla pääseda. Meile on need kontrollid ja ettekirjutused ebamugavad, aga pühakodade tuleohutus on paranenud ja me järjepidevalt tegeleme tuleohutuse tagamisega.

Kui keeruline on kirikutel tuleohutust tagada?

Seni kõige suuremaks investeeringuks on olnud automaatsed tulekahjusignalisatsioonid. Nende puhul puhtalt koguduse annetustest ei piisa. Mitu maakogudust on endale automaatse tulekahjusignalisatsiooni soetanud PRIA (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet – toimetus) projekti abil. Jaani kirik sai selle EAS-i (ettevõtluse arendamise sihtasutus – toimetus) toetuse abil. Praeguseks peaksid need kõigis Viljandimaa vanades kirikutes olemas olema.

Paratamatult liigutakse kirikus lahtise tulega ringi, seega inimliku hooletuse suhtes peame topelt ettevaatlikud olema.

Peame arvestama, et Viljandi maakonnas on näiteks Halliste ning Viljandi Jaani ja Pauluse kirik täiesti unikaalsed ja kordumatud. Nad on kunsti- ja arhitektuuriväärtused, lisaks on inimestel nendega isiklikud emotsionaalsed sidemed. Meie hooldada ja hoida on antud väga suured kultuuriväärtused.