Tädikultuuri vastu mässav ja igasugust ilutsemist vihkav luuleguru (:)kivisildnik möönab, et tema teoste lugemine võib olla eluohtlik.
Tellijale
(:)kivisildnik: luuletamine on sprint, mis muudab maailma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjanikuna on tal käsil kolmas, realistlik periood. See tähendab seda, et kõik, mis ta kirjutab, tuleb elust endast. Fakte moonutamata. Nimesid varjamata.
Hiljutisel emakeelepäeval seisis Viru verd pärnakas oma luulekoguga “Ma olen siga” kultuurkapitali tänavuste kirjanduse aastapreemiate napi kuue luulenominendi seas. Juba ei tea mitmendat korda. See, et ta seal jälle on, on pigem reegel kui erand. Selles pole midagi üleloomulikku. “Mul on absoluutne kirjanduslik kuulmine,” kuulutab (:)kivisildnik moraalse üleolekuga.