(:)kivisildnik: luuletamine on sprint, mis muudab maailma

Et vaimu pinguldavaks luulespordiks tervis ikka vastu peaks, käib (:)kivisildnik tihti ­jalgsi maha kümneid kilomeetreid päevas. Foto: Mailiis Ollino

Tädikultuuri vastu mässav ja igasugust ilutsemist vihkav luuleguru (:)kivisildnik möönab, et tema teoste lugemine võib olla eluohtlik.

Kirjanikuna on tal käsil kolmas, realistlik periood. See tähendab seda, et kõik, mis ta kirjutab, tuleb elust endast. Fakte moonutamata. Nimesid varja­mata.

Hiljutisel emakeelepäeval seisis Viru verd pärnakas oma luulekoguga “Ma olen siga” kultuurkapitali tänavuste kirjanduse aastapreemiate napi kuue luulenominendi seas. Juba ei tea mitmendat korda. See, et ta seal jälle on, on pigem reegel kui erand. Selles pole midagi üleloomulikku. “Mul on absoluutne kirjanduslik kuulmine,” kuulutab (:)kivisildnik moraalse üleolekuga.