Üleharitud, aga alarakendatud. Sissevaade Eesti tööjõu hariduspotentsiaali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
(Artikkel pärineb sotsiaalministeeriumi blogist.)
KVALIFITSEERITUD EHK heade oskuste ja hea haridusega tööjõu nappust peetakse üheks Eesti suurimaks majanduse arengu ning tootlikkuse kasvu piduriks. Üllataval kombel on Eesti OECD (majanduskoostöö ja arengu organisatsioon – toimetus) riikide seas esikohal tööjõu suure haridusliku ülejäägi poolest. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC andmetel töötas 2011. ja 2012. aastal Eestis oma haridustasemest madalamat haridust nõudval töökohal 36,9 protsenti töötajatest ehk umbes 200 000 inimest, OECD riikide keskmine on 24 protsenti. Olgugi et haridus ei anna inimese võimekusest või väärtusest tööturul täit pilti ja majandusseis on võrreldes 2012. aasta seisuga muutunud, on need asjaolud mõtlemapanevad ja uurimist väärt.
KUI MAJANDUSE ARENG ja palgasurve peaksid looma hoovad tööjõu liikumiseks ja oskuste uuendamiseks suurima konkurentsivõimega sektoritesse, siis miks on see ülejääk nii suur?
Probleemi ja seda puudutavate inimeste uurimiseks vaatlesime sotsiaalministeeriumis Eesti tööjõuturgu PIAAC-i 2012. aasta andmete põhjal kahel alusel: esiteks kõrgharitud töötajaid, kes said oma haridustaset silmas pidades täistöökoha eest liiga vähe palka ehk alla Eesti mediaanpalga, ning teiseks kõrgharitud inimesi, kes töötasid kõrgharidust mittenõudvatel ametikohtadel. Kõrgharitutest oli madalapalgalisi 36 protsenti ehk 60 900 inimest, kõrgharidust mittenõudval ametikohal töötas aga 26 protsenti kõrgharitutest ehk ligi 51 100 inimest.
TOON VÄLJA PEAMISED järeldused ja võimalikud selgitused.
Esiteks moodustasid olulise osa madalapalgalistest kõrgharitutest, umbes 46 protsenti, avaliku sektori töötajad, peamiselt haridus- ja tervishoiutöötajad. Nende olukord on nüüdseks Eesti mediaanpalga mõttes paranenud ning edaspidigi lahendatav riiklike palgakokkulepetega. Eesti tööturu huvides on heade oskustega ja rahulolevad õpetajad ja meditsiinitöötajad, tervishoiusektor vajab tulevikus haritud tööjõudu hoopis juurde.
Palgaprobleem ei puudutanud aga vaid neid valdkondi. Näiteks 15 protsenti madalapalgalistest kõrgharitutest töötas töötlevas tööstuses ning 19 protsenti hulgi- ja jaekaubanduses. Samuti eristuvad nii madalate palkade kui lihtsamate töökohtade poolest rohkem väikeettevõtted. Põhjusi võib olla mitu. PIAAC-i analüüsid viitavad muu hulgas tööandjate liiga kõrgetele haridusnõudmistele ja teisalt vähese oskusemahukusega töökohtade rohkusele.
TEISEKS ON OSA probleemist seotud inimeste eluliste takistuste ja tööturu struktuursete probleemidega. Need hõlmavad näiteks elamist piirkondades, kus on madalad palgad või vähem oskusemahukaid töökohti, nigelamat eesti keele oskust ja kehva tervist või soolisi ja vanuselisi takistusi. Selliste taustatunnustega inimesed osalesid ka ümberõppes vähem.
Kolmandaks osaks probleemist on muutunud majandus ja töö ning inimeste aegunud haridus või kesised oskused. Kunagi populaarsete erialade, näiteks põllumajanduse ja veterinaaria järele on väiksem nõudlus, ammu omandatud haridus ei vasta tööturu vajadustele. Keerukama töö tegemiseks on tarvis uusi oskusi: probleemide lahendamise ja koostööoskusi, pidevat ümberõppimist ja muutustega kohanemist ning teadmiste kõrval oskust neid tööülesannetes kasutada.
Need mured puudutavad tõenäoliselt enim alarakendatute suurimat eristuvat rühma vanemaealisi, eriti rakenduskõrghariduse omandanuid. Näiteks 55-aastaste ja vanemate kõrgharitute vanuserühmast said Eesti mediaanpalgast madalat palka 52 protsenti, osalist kinnitust leidsid ka seosed kesisemate oskuste ja tehtava töö ja palgataseme vahel. Kahjuks osalesid vanemaealised ka elukestvas õppes vähem.
KOKKUVÕTTEKS PEIDAB suur hariduse ülejääk PIAAC-i andmete põhjal probleeme aegunud hariduse ja oskustega ning teiste eluliste takistusega ümberõppes osalemisel ja tööturul liikumisel. Mure puudutab enam naisi, kehvema eesti keele oskusega inimesi, regionaalselt mahajäänud piirkondi, vanemaealisi ning rakenduskõrgharidusega töötajaid. Laiemas vaates on eestlased kõrgelt haritud rahvas, kes teeb liiga lihtsat tööd ning võib vajada rohkem ja paremat elukestvat õpet.
Kvalifitseeritud tööjõu puudus ning aegunud või puudulikud oskused on tähtsad kitsaskohad, mida uurida ning mida turutõrgete korral läbimõeldud haridus- ja tööturumeetmetega lahendada proovida. Me uurime probleeme, uuemaid andmeid Eesti tööjõu-uuringust ja võimalikke lahendusi edasi, ent arutelu eestimaalaste oskuste uuendamise üle maksab pidada iga laua taga.