Muusikaäris jääb vahendajatele järjest vähem ruumi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Värske uuringu andmetel kolib muusikatarbimine Eestis järjest digitaalsetesse voog­edastuskanalitesse. Sellegipoolest on füüsilistele helikandjatele kadu kuulutada pisut varavõitu, kohati on olukord pigem vastupidine.
Värske uuringu andmetel kolib muusikatarbimine Eestis järjest digitaalsetesse voog­edastuskanalitesse. Sellegipoolest on füüsilistele helikandjatele kadu kuulutada pisut varavõitu, kohati on olukord pigem vastupidine. Foto: freepik.com

Veebipõhised muusikakanalid nagu YouTube või Spotify kasvatavad aina kuulajaskonda. Internet võtab üle nii artistid kui plaadifirmad, kuulajaist rääkimata. Kas heliplaatidel on üldse tulevikku?

Plaadifirma Frotee üks eestvedajaid, loomelinnaku Aparaaditehas juht Erki Pruul leiab, et digimaailma uppumist pole siiski niipea karta ning füüsiline lähedus on inimestele endiselt oluline.

Erki Pruul, muusikatarbimine kolib üha enam digimaailma. Kui koduselt teie end seal tunnete ja kuidas see keskkond teie arvates edasi areneb?

Isiklikult minul pole eriti vahet, kus muusika on. Loomulikult on hea, et striimides on tänapäeval võimalik saada head valikut ja helikvaliteeti. Eks iga meedium, mis juurde tuleb, ainult parandab musa tarbimise võimalusi. Joostes ju näiteks ei ole võimalik vinüüli kuulata. Nendele, kes seavad esikohale muusika, mitte helikandja formaadi, on parimad ajad kätte jõudnud: vinüüle antakse välja palju ja samal ajal saab väga soodsalt striimida peaaegu kõike.

Tagasi üles