Ministeerium tahab nõu veekogude seisukorra kohta
:format(webp)/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
8. aprill 2019, 11:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/08/11934293t1h926a.jpg)
Septembri alguseni ootab keskkonnaministeerium inimestelt teavet, millised kohaliku tasandi veekogude probleemid vajavad nende arvates lahendamist. Nimelt käivitus oluliste veemajandusprobleemide ülevaate kuus kuud kestev avalik väljapanek. Vastavalt veeseadusele korraldatakse selle aja jooksul ka avalikke arutelusid.
Pressiteates seisab, et oodatud on info selle kohta, missugust survet avaldab piirkondlik tegevus veekogudele ning kuidas mõjutavad keskkonnakasutuse piirangud kohalikku tegevust. Dokumentide eelnõud on keskkonnaministeeriumi veebilehel ning kättesaadavad kohalikest keskkonnaameti kontoritest.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialisti Reet Ulmi sõnul näitab ülevaade, et tähelepanu vajavateks veemajandusprobleemideks kujunevad võõrliikide sissetung ja toitained hajukoormusest. "Invasiivsete võõrliikide tõttu on vee-elustik kahjustunud Peipsi järves ning Emajõe alam- ja keskjooksul, kus järjest enam domineerib rändvähk. Rannikuvees levib mudakrabi, kes on arvatavasti siia jõudnud laevade ballastveega," lausus Ulm.
Positiivse poole pealt on viimastel aastatel oluliselt vähenenud fosforikoormus veekogudele ja kalade liikumiseks on avatud suur hulk paise. Euroopa Ühtekuuluvusfondi ja keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonnaprogrammi toetuste abil tekitatud kalade rändevõimalused ligi sajal paisul. 22 juhul on pais likvideeritud, 69 paisule on kalade läbipääsu tagamiseks rajatud looduslähedane kalapääs ning üheksale paisule on rajatud tehislik kalapääs.
Suuremat veemajandusprobleemidena tuuakse ülevaates esile veekasutuse liigid ja koormused, mis kõige tõenäolisemalt ei võimalda veemajanduskavades püstitatud keskkonnaeesmärkide saavutamist aastaks 2021. Nende hulgas on näiteks veekogude tõkestamine, maaparanduse ja paisudega hüdromorfoloogia muutmine ja põllumajanduslik hajukoormus.
Ülevaates on veemajandusprobleemid jaotatud kolmeks, seal on kokkuvõte praegusest ja varasemast olukorrast ning tulevikku kavandatud tegevustest.