100 aastat tagasi valiti asutava kogu liikmeteks vähemalt neljandik Viljandimaalt

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Tõnissoni mälestussammas tema sünnikohas Mursi talus. 1919. aasta kevadel asutava kogu valimistel sai Jaan Tõnissoni juhitav konservatiiv-liberaalne Rahvaerakond kolmanda koha.
Jaan Tõnissoni mälestussammas tema sünnikohas Mursi talus. 1919. aasta kevadel asutava kogu valimistel sai Jaan Tõnissoni juhitav konservatiiv-liberaalne Rahvaerakond kolmanda koha. Foto: Marko Saarm

Täna süüdatakse austusküünlad asutava kogu liikmete sünnikohtades üle Eesti. Tähelepanuväärselt palju asutava kogu liikmeid oli pärit Viljandi- ja Mulgimaalt.

Asutav kogu tegutses Eesti rahvaesinduse ja seadusandliku võimuna 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Selle ülesanne oli luua Eesti riigile alus, võtta vastu põhiseadus ja maaseadus. Kui palju selle 120 liikmest olid Viljandimaaga seotud, on keeruline öelda, kuid pakutakse, et neid oli kindlasti üle kolmekümne.

«Ajaloolist Viljandimaad ja kultuuriloolist Viljandimaad tasub ainult kiita – siit on sirgunud väga väärt inimesed,» ütles Viljandi muuseumi direktor, ajaloolane Jaak Pihlak. «Nemad lõid Eesti riigi ja ehitasid selle pärast üles.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles