Viljandi politsei kutsub kohalikke ettevõtjaid, aga ka eraisikuid üles tähelepanelikkusele, sest kelmid on oma pikad näpud ajanud mitme välismaise ettevõtte meiliserverisse ning selle tagajärjel on viie Viljandimaa ettevõtte raha liikunud varaste kontole.
Politsei teatel on viimastel nädalatel tulnud viielt ettevõttelt teade, et petturid on end häkkinud nende meiliserverisse ning kavaldanud endale välja suuri summasid, kõige rohkem 100 000 eurot. "Pealtnäha paistab kõik justkui õige, ent tegelikkus on midagi muud," nentis Viliandi politseijaoskonna piirkonnavanem Meelis Lill.
Skeemi järgi tellib kodumaine ettevõte oma kauaaegselt välisriigi lepingupartnerilt tavapärase kauba ning saab selle eest õige pea ka arve. Veel enne, kui raamatupidamine arve tasumiseni jõuab, tuleb kaupa saatvalt välisettevõttelt sama ettevõtte postkasti uus kontonumber koos selgitusega, et selle rekvisiidid ühes IBAN-koodiga on vahepeal muutunud, ning arve tasujal palutakse suurte vabanduste saatel teha muudatused ning raha kanda hoopis uuele kontole ja uude panka.
"Senised pikad usalduslikud suhted ei ole andnud ettevõtte juhtidele või raamatupidamisega tegelevatele inimestele põhjust kahelda ja kahtlustada ning nii ongi raha arvel kirjas olevale uuele kontole kantud ning kelmide seatud konks alla neelatud," rääkis Meelis Lill.
Pettus avastatakse alles siis, kui välismaine lepingupartner taas ühendust võtab ning tasumata arve kohta küsib. Siis saabub selgus, et ootamatult muutunud rekvisiidid on olnud kellegi ettekavatsetud plaan ning ülekanne on tehtud valele kontole. Olles valearvet hiljem terasemalt vaadelnud, on ettevõtjad politseile tunnistanud, et kelmid olid osavalt manipuleerinud nii ettevõtte nime kui ka teiste andmetega, jättes mulje, et tegu on originaalarvega.
Seni tuvastatud juhtudel on raha õige lepingupartneri asemel liikunud näiteks Gruusias asuvatele kontodele ja see on võimalikuks saanud eeskätt seetõttu, et kelmid on end kaubasaatja meiliserverisse smugeldanud, jälginud arvete liikumist, tuvastanud maksja andmed ning selle info siis enese kasuks pööranud.
"Seni õnge läinud ettevõtete arvemajanduse mõttes ei ole tegu ülisuurte summadega ning paha aimamata ei näinud suurfirmad kelmust esmapilgul kohe läbi, sest igapäevased rahasummad, mida liigutatakse, on suured ning tehinguid palju," selgitas Lill. "Paharettidele on see siiski aga piisav summa mõnusa äraelamise loomiseks."
Et nii sulid, raha, tehingud kui ka tõendid on kõik mõnes välisriigis, on Eesti politseil selliseid kuritegusid väga keerukas, kui mitte võimatu lahendada.
Huvitaval kombel on seni politseinikud saanud selliste juhtumite kohta infot vaid Viljandimaalt ning ohvreid on kokku vähemalt viis. Kaotatud summad ulatuvad 3000 – 100 000 euroni ning nende juhtumite uurimiseks on politsei alustanud süüteomenetlused.
Lille sõnul on skeemi aga lihtne murda, kui ettevõtjad on piisavalt tähelepanelikud ja valvsad. "Ei ole liiast topeltarvet saades selle esitajalt üle täpsustada, kas uus arve on ikka korrektne ning nende endi saadetud. Lisaks tuleks sellistel puhkudel alati teraselt arvel olevad rekvisiidid ja firma nimi üle kontrollida," õpetas ta. "Vahetu ja aus suhtlus oma koostööpartneritega on edu pant ning on igati õigustatud aeg-ajalt kontrollida ka oma kauaaegse partneri arvete õigsust ja korrektsust. Ennetus on parem kui õnnetus, nii et olge palun kõik oma ettevõtmistes tähelepanelikud ja täpsed.”
