/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2019/04/03/11919745t1h5284.jpg)
Neljapäeval, 4. aprillil kell 17.15 esitletakse Viljandi linnaraamatukogu Ameerika teabepunktis Urmas Kuusiku raamatut "Aimla metsavennad 1944–1987".
Viljandis esitletakse raamatut metsavendadest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autori kinnitusel viib raamat lugejad endise Põhja-Viljandimaa metsadesse ja rabadesse. Tegevus toimub Aimla metskonna maadel, kus leidsid pelgupaiga nii mehed kui naised Viljandimaalt, Pärnumaalt ja Tartumaalt. Raamatus kirjeldatud sündmused, inimesed ja kohanimed on tuttavad paljudele piirkonna elanikele. See, mis sõjajärgsetel aegadel toimus, on aga endiselt kaetud saladuslooriga, mida raamatu autor püüabki kergitada.
Uurimust koostades on kasutatud allikatena kohalike elanike meenutusi, arhiivis olevaid juurdlustoimikuid ja arheoloogilist luuret. Käsitletakse eri ajal tegutsenud vastupanuvõitluse gruppe, nende liikmeid ning saatust. Raamatut illustreerib rohke pildimaterjal.
Esimesed andmed piirkonna vastupanuvõitlejate tegevusest pärinevad 1944. aasta sügisest, kui Punaarmee vastuluure arreteeris Kolga-Jaani lähedal Vissuvere külas Vabaduse Risti kavaleri Tõnis Pedaku.
"Seni on avalikkusele teadmata fakt, et 1987. aastani varjas ennast Lebavere külas okupatsioonivõimude eest mees, keda võiks pidada Viljandimaa viimaseks metsavennaks. Eesti iseseisvuse taastamiseni jäi siis veel neli aastat," rääkis Kuusik.
Sama autori sulest on varem ilmunud kaks teost: "Kolmas Riik" ja "Elektrilised käsitööriistad".