/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2019/04/02/11917502t1h300b.jpg)
Viimasel seitsmel kevadel kahepaikseid nende sigimisrändel üle maanteede aidanud talgulised kogunevad sama tööd tegema ka tänavu, kuid Tartu maantee Leie–Oiu lõigule otsitakse praegu talgujuhti.
Konnatalgulised vajavad Oiu kandis juhti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Konnad teel(t)!» projekti eestvedaja Kristiina Kübarsepp ütles, et konnade massilise rändeni läheb veel aega ning seni on korraldajad otsinud juurde konnapäästeaktsiooni vabatahtlikke ja korraldanud kaks infopäeva.
«Selgitasime, kuidas kahepaiksete liike üksteisest eristada, ning tutvustasime nende eluviise,» lausus ta. «Samuti andsime juhiseid, kuidas talguid korraldada ja mida tasuks konnade päästmisel ning talgutel silmas pidada. Vabatahtlike soovi kohaselt sai laiali jagatud talgute korraldamiseks vajaminev varustus.»
Kübarsepp märkis, et kahjuks pole seni leitud talgute eestvedajat Leie ja Oiu vahelisele teelõigule, kus igal aastal liigub palju konni. Varasemast vähem on konni seal nähtud kolmel viimasel kevadel.
«Oleme väga tänulikud, kui mõni lehelugejast oleks nõus Leie–Oiu lõigul meile appi tulema või lausa ise eestvedajaks hakkama,» lausus ta. «Huvi korral palume ühendust võtta meie vabatahtlike koordinaatori, Kadri Alleriga e-posti teel kadri.aller@elfond.ee.»
Nagu Kübarsepp rääkis, läksid konnad eelmisel nädalavahetusel mõnes plaanitavas talgukohas küll liikvele, aga esialgu on neid veel vähe. Enamasti kalpsas kevadpäikese paistel rohukonn, kes talvitab voolava veega veekogudes.
Leie–Oiu vahelisel teelõigul on peamiseks rändavaks liigiks harilik kärnkonn, kelle rändeni võib Kübarsepa sõnul veel veidike aega minna.
«Põhjus on lihtne: harilikud kärnkonnad talvitavad maapinda kaevunult, aga pinnas metsa all veel nii üles sulanud ei ole,» lausus ta. «Praeguse ilmaprognoosi järgi võivad konnad massiliselt rändama hakata selle nädala lõpus, palju oleneb ilmast.»
Lisaks Leie–Oiu teelõigule aidatakse konnadel Viljandimaal teed ületada Raudna ja Männa tehisjärve juures.
Konnarände tippaeg on tavaliselt õhtuti kella üheksa ja üheteistkümne vahel. Olenevalt ilmast võib konnaränne toimuda lainetena: külmematel öödel vähem, soojematel ja vihmastel õhtutel massiliselt.
Nagu Kübarsepp on rääkinud, on konnadel väga tähtis koht looma- ja linnuriigi toiduahelas, kuid teedel hukkumine ei ole looduslik suremus ning nii ei jõua peaaegu midagi toiduahelasse. Teedel saavad surma just parimas eas konnad, kes on valmis andma järglasi. Sigimisikka jõudmiseks kulub konnal kolm-neli aastat ja ainult üks protsent kullestest jõuab nii kaugele.