Vaata, mida osaühing Aqva Hotels Viljandi veekeskusesse lubab (1)

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ujuja basseinis
Ujuja basseinis Foto: LIIS TREIMANN / EESTI MEEDIA / SCANPIX BALTICS

Osaühingu Aqva Hotels esitatud planeeritava teenuse põhjalik kirjeldus lubab ujulat ja saunakeskust, parkla jaoks on vaja ruumi juurde.

Ujumisteenust on plaanis hakata pakkuma kinnistul aadressiga Roo 9, Viljandi linn. Selleks ehitatakse spaahotelli kompleksi ühe osana 8-rajaline 25 meetri pikkune sportbassein. Hoonekompleksi kuuluvad peale ujula veel vee- ja saunakeskus, milles on vähemalt viis erinevat basseini ja kaheksa erinevat sauna, 150 toaga hotell, konverentsikeskus, mille suurim saal mahutab 300 inimest ning kolm restorani.

Kinnistule Roo 9 parkimiskohti rajada ei ole võimalik, sest ehitusalune pind on 4000-ruutmeetrine ja sellest enamik on plaanitud hoonestada. Parkla on aga eelduseks, et seda kompleksi Roo 9 kinnistule üldse oleks võimalik rajada. Teeme ettepaneku, et parkla ehitab Viljandi linn Roo 9 ette jäävale linnale kuuluvale kinnistule, kuhu mahuks parkima vähemalt 220 autot ja kuus bussi. Samuti leiame, et linn peaks rekonstrueerima ja ajakohastama juurdepääsuteed, mis viivad planeeritava spaahotellini ja ehitama ühistranspordipeatused rajatava hoonekompleksi vahetusse lähedusse.

Vee- ja saunakeskuse riietusruum on plaanis teha ühine, et lastega peredel oleks mugavam riietuda ning liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused oleksid tagatud. Liikumisteede kuju ja laiuse projekteerimisel arvestatakse liikumispuudega inimeste vajadusi, paigaldatakse vajalikud käsipuud, -toed, reelingud ja poomid kasutajate turvalisuse tagamiseks ning kasutatavuse hõlbustamiseks. Duširuumid tulevad eraldi meestele ja naistele, kummaski ka leilisaun. Et tagada ujula ja veekeskuse paremat hügieeni, on basseinide alale võimalik liikuda ainult läbi pesuruumide ning lisaks paigaldatakse desolahusega jalavannid või sunddušid pesuruumide vahetusse lähedusse. Tualettide arv ja paiknemine vastavad tervisekaitse nõuetele ja normidele. Ujula, vee- ja saunakeskus on eraldatud seinaga tsoonideks, et tagada ruumiakustika vastavalt EVS 842 standardile ning samas hoida eritemperatuure ja soojuslikku mugavust ruumides.

Elektroonilist käepaela on võimalik kasutada nii, et kui klient soovib minna ainult ujulasse, siis ta pääsebki ainult sinna; kui aga ostab veekeskuse pileti, siis saab kasutada nii ujulat kui ka veekeskust. Saunakeskuse pileti ostu puhul saab kasutada kõiki veekompleksi tsoone. Veekeskuse riietusruumide vahetusse lähedusse on plaanis rajada jõusaal, mida saab kasutada ujula või veekeskuse piletiga.

Tehnosüsteemide puhul plaanime kasutada kõige nüüdisaegsemaid lahendusi, et tagada tervisekaitse kehtestatud nõuded ujulatele ja veekeskustele. Vett puhastatakse mehhaaniliselt, keemiliselt ja ka ultraviolettkiirtega (UV). Õhuvahetus tuleb piisav, et tagada klooriauru äratõmme. Valgustusel luuakse võimalused tava- ja võistlusrežiimiks. Veekeskuses ja ujulas tagatakse loomulik valgus, samal ajal minimeerides UV-kiirguse mõju.

Planeeritavas vee- ja saunakeskuses saab lõõgastuseks kasutada alljärgnevaid saunu, basseine, atraktsioone ja puhkealasid.

Beebide bassein – 32 sentimeetrit sügav, temperatuur +35 °C.

Algõppebassein – pindala 75 ruutmeetrit, sügavus 0,9 meetrit, temperatuur vähemalt +32 °C, turvalisust tagavad toed vähemalt kolmes küljes, samuti juhendaja juurdepääs basseinile vähemalt selle kolmest küljest.

Põhibassein – raja pikkus 25 meetrit, 8 rada koos elektroonikaseinaga (täiendav pikkus 0,03 meetrit), see tähendab basseini pikkust ilma seinata 25 + 0,03 meetrit ja koos elektroonikaseinaga 25 meetrit. Iga raja laius vähemalt 2,5 meetrit. Temperatuur vähemalt +27 °C. Basseini sügavus madalamas otsas 1,20 meetrit ja sügavamas otsas 1,70 meetrit. Kogu raja pikkuses rajaköied, mis kinnituvad otsaseintesse süvistatud konksude või kinnitite külge.

Markeeringul ja käetugedega rajapukkide soetamisel lähtutakse rahvusvahelise ujumisliidu (FINA) normatiividest. Rajamärgistus paikneb iga raja keskel ja tumeda basseini põhja värvusest selgelt erineva joonega. Basseini kumbki ots või pöördumisplaadid märgistatakse sama laiade keskjoontega, mis ulatuvad basseini servast põhjani. Pöördumisotsad vastavad FINA nõuetele ja basseiniredelid on libisemiskindlate astmetega. Pöördelippude jaoks on paigalduskohad stardipoolsest otsast 5 meetri ja 15 meetri ning madalamast otsast 5 meetri kaugusel.

Piirdenööride augud basseini ääres on iga 5 meetri tagant ja ruumi seinte kaugus basseinist vähemalt 5 meetrit stardipoolses otsas, 2,5 meetrit kõrval ja 2 meetrit madalamas otsas. Elektroonilised igapäevased statsionaarsed stopperid seintel on igast punktist nähtavad. Kanal ehitatakse basseini ümber selliselt, et oleks tagatud vee ärajooks. Kokkuvõtlikult – põhibassein ehitatakse vastavalt FINA nõuetele.

  • Lainebassein
  • Välibassein
  • Mullibassein
  • Vastuvoolu ujumise võimalus
  • Liutoru
  • Külmaveebassein
  • Kontrastvannid
  • Puhkeala
  • Veekeskuse kohvik/baar
  • Leilisaunad
  • Aurusaun
  • Infrapunasaun
  • Aroomisaun

Allikas: Aqva Hotels, Viljandi linnavolikogu

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles