Algab nakkusohtlik grillihooaeg

Nakkusohu vätimiseks tuleb grillimisel järgida hügieeninõudeid. Foto: Grillitootja Erakogu

Terviseamet tuletab inimestele meelde, et kevadega saabuval grilli- ja väliürituste hooajal tuleb soolenakkuste vältimiseks erilist rõhku pöörata toidu küpsetamise ja käte hügieeni õigetele võtetele.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna inspektori Gerda Jürgensoni sõnul ohustavad soolenakkused enam neid inimesi, kes söövad kas korralikult kuumutamata või halvasti käideldud toitu või ei pese pärast käimlaskäiku käsi, teatab terviseamet. 

"Kindlasti ei tohi juba grillitud liha asetada tagasi samasse kaussi, kus enne hoiti toorest liha – nii liiguvad küpsetamise käigus juba hävinenud mikroobid toidu külge tagasi," ütles Jürgenson ning lisas, et salmonelloosi ja mikroobide hävitamiseks tuleb liha küpsetada kindlasti seni, kuni selle sisetemperatuur ületab 70 kraadi.

"Soolenakkuse võib saada ka mõnest välikäimlast, kus käte pesemise võimalus pole tagatud. Sellise nakatumise vältimiseks võiks üritustele minnes võimalusel kaasa võtta isiklikud hügieenivahendid. Antiseptilised kätepuhastusrätikud on sellisel juhul suureks abiks," rääkis Jürgenson.

Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Üsna sageli levivad haigusetekitajad ristsaastumise teel, mil toores looma- või linnuliha puutub töötlemise käigus kokku valmistoiduga, näiteks salati või puu- ja köögiviljadega.

Haigusetekitajad levivad inimeselt inimesele fekaal-oraalsel teel. Nakatumise tagajärjel tekib äge enterokoliit palaviku, kõhu- ja peavalu, kõhulahtisuse, iivelduse ja vahel ka oksendamisega ning kujuneb vedelikukaotus. Nähud püsivad neli kuni seitse päeva.

Salmonelloosist enam levib kampülobakterenteriidina tuntud bakteriaalne soolenakkushaigus, mille tekitajaks on Campylobacter. Need bakterid levivad fekaal-oraalsel teel või saastunud käte, pindade või köögitarvete kaudu.

Nakkust võib levitada ka haige inimene, kui ta ise või temaga suhtlevad inimesed ei pea puhtust. Nakatunud inimest tabab kõhulahtisus, kõhuvalu, palavik, iiveldus või oksendamine, haigusnähud ilmuvad tavaliselt kaks kuni viis päeva pärast nakatumist. Kampülobakterid on väga sagedased reisikõhulahtisuse põhjustajad.

Samuti võib inimene pesemata puu- ja juurviljade söömisest saada mustade käte haigusena tuntud šigelloosi, mille haigustunnused ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja mis ulatuvad mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni.

Šigelloosile küllaltki tüüpiline on veriroe, kuid seda võivad tekitada ka teised soolenakkushaigused.

Eelmisel aastal haigestus Eestis salmonelloosi 323, šigelloosi 17 ja kampülobakterenteriiti 411 inimest.