Ära ole oma mõttega tülikas, meie südametunnistus on puhas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valmar Haava
Valmar Haava Foto: Erakogu

(Loe ka Hendrik Aguri arvamuslugu «Vallajuhid, ärge lollitage õpilasi» 21. märtsi Sakalast.)

GÜMNAASIUMIDE TEEMA ei ole vaibunud. Jällegi pakuvad kõneainet arvamused Tarvastu, Karksi-Nuia, Suure-Jaani ja Abja gümnaasiumiosa sulgemise kohta. Endiselt võtavad sõna inimesed, kes on maakonna gümnaasiumidest kaugel ega tea, kuidas asjad tegelikult on.

Kõne all on Viljandi maakonnas asuvad omavalitsuste gümnaasiumid, mille saatuse otsustamise kohta on ainuõiged sõna võtma kohaliku omavalitsuse juhid või noored, kes on nendes koolides käinud ja teavad seal pakutavat haridustaset. Seega on eksitav öelda, et vallajuhid lollitavad lapsi.

ARVAMUS, ET VÄIKSED gümnaasiumid ei suuda pakkuda samaväärset haridust kui riigigümnaasiumid, on väär! Eelkõige näitab seda fakt, et väiksematest gümnaasiumidest lähevad õpilased samuti suurtesse ülikoolidesse Eestis ja välismaal nii nagu riigigümnaasiumidestki. Seega on ka Tarvastu gümnaasiumi lõpetav noor väga edukas ja saab hästi hakkama.

Aga milline fakt näitab, et väikestest gümnaasiumidest saadav haridus ei ole võrdväärne riigigümnaasiumist saadavaga? Ei näitagi. Seega ei ole mingisugust alust seda arvata. Pigem seisnevad õppeedukus ja saadav haridus siiski õpihimus, mis peab õpilastel endil olema.

VIITEL VALLAJUHTIDE Mulgi jonnile ei ole mingisugust seost hea gümnaasiumihariduse pakkumisega. Pigem viib see meid just edasi ning praegu ei ole meil põhjust samme tagasi astuda.

Valla ülesanne ei ole ainult head põhiharidust pakkuda, kui võimalusi on enamaks ning reform on igati välditav. Sõnavõtjatel, kes räägivad konkurentsivõimelisest gümnaasiumiharidusest, tuleks end enne kurssi viia sellega, missugust haridust pakutakse praegu riigigümnaasiumis ja missugust kõne all olevates gümnaasiumides. Seejärel ei jää üle muud kui tõdeda, et viimati mainitud pakuvad riigigümnaasiumiga võrdväärset või isegi paremat haridust.

Ajad, mil kõnelejad ise viimati koolis käisid, on juba ammu minevikku jäänud. Ma nõustun, et aeg on edasi läinud ning haridus niisamuti. Asjad ei ole enam nii nagu eelmisel sajandil.

Riigil tuleks hakata üle vaatama kohalike omavalitsuste gümnaasiumide rahastamist, et see toetaks nende edasi tegutsemist ja arengut. Siin peitub tõik, et riik soovib pressida kokkuhoiuks kõik ühte patta. See ei ole kindlasti õige plaan valitsuselt, kes soovib, et maale jääksid aktiivsed inimesed alles.

Teen kõik endast oleneva, et see teema jõuaks ka riigijuhtideni kindla sõnumiga: kui tahate, et elu maal jätkuks, tuleb ka haridust toetada nagu näiteks põllumajandust. Kõige linna kolimine ei saa olla lahendus, maale peab samuti elu jääma.

Loodan väga, et uue valitsuse ajal ei palgata ministeeriumidesse tööle ebakompetentseid inimesi, kes näevad elu ainult linnas.

SEE, ET TARVASTU gümnaasiumi selle aasta lennus on ainult neli õpilast, on normaalne. Tõusud ja mõõnad on möödapääsmatud. Vaadates järgmisi ja tulevasi lende, mitte süvenedes ainult ühesse lennusse, näeme, et lood ei ole sugugi nutused. Ei ole mõtet haarata kinni ühest faktist ning hõõruda seda igal võimalikul viisil nina alla.

Lisaks võime tõdeda, et Tarvastu kooli gümnaasiumiosa sulgemise vastu on ka kohalikud elanikud ning gümnasistid ise. Miks surutakse peale muutusi, mis ei ole tahetud?

Kui suletaks gümnaasium, lahkuksid noored kodust veel varem ning ei tuleks enam kaua oodata, kui ka õpetajad hakkavad töökoormuse puudumise tõttu lahkuma. Õpetajate lahkumine tooks aga omakorda kaasa põhihariduse nõrgenemise ja seejärel liitklasside tekkimise. Lõppude lõpuks suletaks ka põhikool. Seega pole keeruline teha järeldust, et gümnaasiumi sulgemine oleks sealse kogukonna suhtes laastav muudatus.

Rääkides pakutavatest õppesuundadest ja valikainetest, siis Tarvastu kool on väga mitmekesine. Valida on rohkem kui kümne aine vahel, mis ei ole sugugi halb näitaja ja on võrreldav suuremate gümnaasiumidega.

Lisaks töötab Tarvastu kooli pere kogu aeg selle nimel, et muuta kooli ja haridusvõimalusi võimalikult ajakohaseks. Töötatakse välja õpimeetodeid ning tänu väikestele klassidele on võimalus õppida individuaalsemalt. Võimalus aine õppimiseks leitakse ka siis, kui kõigi õpilaste soovid on erinevad.

Ettekäändena tuuakse, et valla koolides ei õpetata astronoomiat, investeerimist või korea keelt. Aga kui paljudes gümnaasiumides seda kõike siis tegelikult õpetatakse? Mõnes üksikus. Seetõttu ei ole see suurim murekoht.

Õpilasi kuulatakse ning neile pühendatakse aega. Töö ei käi nagu riigigümnaasiumides, kus see on võrreldav konveieritööga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles