Repliik. Ja nii nad tapavadki loovuse

Ma jälgin ühismeedias paari lehekülge, kus jagatakse meediast leitud «pärleid». Ajakirjanikuna on tore sõbralikult itsitada, kui ametikaaslane on meeltesegaduses kirjutanud «endine Toomas Hendrik Ilves» või midagi sama humoorikat. Samal ajal annan endale muidugi aru, et hommepäev võin ise millegi veelgi naljakamaga tahtmatult hakkama saada.

Aeg-ajalt püütakse neil lehtedel aga naeruvääristada mõnda pealkirja või lauset, mille puhul on sõnadega leidlikult ja täpselt mängitud. Iga pealkiri, mis vajab läbihammustamiseks hetke mõtlemist või artikli lugema hakkamist, ei ole ebaõnnestunud käkerdis või lugeja suhtes ebaaus.