Gripihooaeg on visa taanduma

Gripi vastu saab vaktsineerida tervishoiuasutustes.  

FOTO: Peeter Langovits

Terviseameti andmetel vähenes grippi haigestunute üldarv viiendiku võrra ehk 20 protsenti.

Gripihooaja 11. nädalal, 11.–17. märtsini püsis ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine stabiilsena, ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus arstide poole 4099 haigestunut. 45,6 protsenti arsti poole pöördunutest olid lapsed. 

Uudisteagentuur BNS annab teada, et kõikidest positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid enam kui poole gripiviirused, RS-viirusega seotud haigestumiste arv kasvas nädalaga 30 protsenti. RS-viiruse leviku tõttu võib haigestumus gripilaadsetesse haigustesse säilida üsna kõrgel tasemel, eriti alla kaheaastaste laste seas. Laboratoorse kinnituse sai 163 gripiviirust, neist 155 olid A- ja kaheksa B-gripiviirused. Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata väikseks ja geograafilist levikut endiselt laialdaseks.

Terviseameti andmeil on sel hooajal vajanud gripi tõttu haiglaravi 1288 inimest. Hospitaliseerimist vajanud inimeste arv kasvas vaid enam kui 65-aastaste ja tööealiste ehk 20-64-aastaste rühmas. Vanemaealiste ja tööealiste patsientide osa moodustab 50,2 protsenti kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest.

Jaanuarist on gripi tõttu intensiivravi vajanud 95 inimest vanuses 3–95 eluaastat. Kolme inimese puhul puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta, ülejäänud patsiendid kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate haiguste tõttu. Intensiivravi vajanute mediaanvanus on 68 aastat. 

Tagasi üles