Põhja-Sakala volikogu seab kortermajade elanikud ebavõrdsesse seisu

Rein Murik

FOTO: Leili Kuusk

PÕHJA-SAKALA VALLAVOLIKOGU kehtestas novembris 2018 jäätme-eeskirja. Kahjuks kohtleb volikogu selle eeskirjaga osa asulate kortermajade elanikke ebavõrdselt. Nimelt peavad rohkem kui kümne korteriga majad Võhmas, Suure-Jaanis, Kõpus ja Olustveres soetama lisakonteineri ning hakkama köögi- ja biolagunevaid jäätmeid muudest jäätmetest eraldi koguma, aga näiteks Kõos, Sürgaveres ja Vastemõisas nad seda tegema ei pea. Kõos on rohkem kui kümne korteriga maju kompaktselt koos neli, Sürgaveres viis ja Vastemõisas kuus. Olgu veel öeldud, et Olustveres on seitse kümne või enama korteriga maja.

OLEKS HUVITAV TEADA, miks just rohkem kui kümne korteriga majad peavad biojäätmeid eraldi koguma. Näiteks Kõpus on kaks 12 korteriga maja, seega on kohustus kokku 24 korteril. Samas ei ole seda kohustust näiteks Suure-Jaani viie kuni üheksa korteriga majadel, mida on kõrvuti kümme. Kortereid on neis kokku palju rohkem!

Ühtegi mõistlikku põhjendust, miks volikogu neid asju nii otsustas, eeskirjast, selle seletuskirjast ega ka volikogu istungi protokollist kahjuks ei leia.

Kõos, Sürgaveres ja Vastemõisas biolagunevate jäätmete eraldi kogumise mittevajalikkust on vallavolikogu esimees Arnold Pastak (see ei ole kõigi volikogu liikmete arvamus!) vastuskirjas selgitanud nii, et hõredama asustusega alade korterelamutele on tehtud erand, sest seal on suur osa (!) kortereid asustamata. See ei ole kindlasti nõnda! Nende asulate elanikega vestlemise põhjal ei ole püsielanikke vaid mõnes üksikus korteris.

Võib-olla on asi selles, et elanikud ei ole end valda sisse kirjutanud või on paremate hüvede saamiseks registreerinud end mujale? Igatahes tasuks Põhja-Sakala vallal kutsuda inimesi üles end valda registreerima. Eestist on võtta mitu näidet, kuidas aasta lõpu paari kuuga on saadud sadakond uut elanikku ja eelarvesse umbes 100 000 eurot juurde.

SELLES, ET VASTEMÕISAS, Kõos ja Sürgaveres on kortermajad samamoodi kompaktselt koos nagu Olustveres, võib igaüks ise veenduda. Eriti kummalisena mõjub biolagunevate jäätmete konteineri nõue Kõpus, kus, nagu ennist sai märgitud, on ainult kaks 12 korteriga maja.

Kui juttu asustamata korteritest hõredalt asustatud kohtades ajab eeskirja koostaja, kohalikku elu mitte tundev Arvo Rosimannus mittetulundusühingust Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, võib selle andeks anda, aga volikogu esimehele seda andeks anda ei saa. Taunitav on, et eeskirja läbi vaadanud vallaametnikud ja vallavalitsus on selle niisugusel kujul heaks kiitnud.

Lisaks on eeskirja koostaja ja volikogu esimees väitnud, et volikogule pakuti välja alustada biojäätmete kogumist just Võhmas, Suure-Jaanis, Kõpus ja Olustveres, sest seal on kortermajad kompaktsemalt koos ning jäätmekonteinerite paigaldamine ja biojäätmete kogumine on «keskkonna seisukohalt ja majanduslikult teostatav». Kahjuks ei leia jällegi eeskirjast, selle seletuskirjast ega volikogu protokollist, mida sellega mõeldi. Kas Sürgaveres, Kõos või Vastemõisas elavad vaesemad inimesed või reostatakse teistes kohtades biojäätmete üldprügikasti panekuga loodust rohkem?

ENNE KOGUMA HAKKAMIST on vallaametnikel vaja lahendada ka see probleem, et Olustveres on kortermajade jäätmeid kogunud ühiskonteineritesse aktsiaselts Suure-Jaani Haldus, mis uue eeskirjaga ei ole lubatud. Samas ei ole iga maja juures lisakonteineri paigutamiseks ruumi. Pealegi peavad konteinerid asuma kõval alusel, mis toob Olustvere kortermajade elanikele kaasa otseseid kulutusi.

Volikogu esimees on maininud, et Sürgaveres, Kõos ja Vastemõisas kompostivad kortermajade elanikud biojäätmeid ise. Kui aga neis asulates ringi vaadata, siis mingeid kompostreid (aiamaadel) ei näe.

Põhja-Sakala vallavanema Tõnu Aavasalu kommentaar

Tõnu Aavasalu

FOTO: FOTO: Marko Saarm

Oleme kursis Rein Muriku tõstatatud teemaga. Põhja-Sakala vald on vastanud ka õiguskantsleri samasisulisele järelepärimisele.
Põhja-Sakala vallavolikogu on sätestanud kehtiva jäätmehoolduseeskirja keskkonnasäästliku käitumise soodustamiseks ja prügi sorteerimisele kaasaaitamiseks. Kuna biolagunevate jäätmete sorteerimine muutub aastal 2023 kõikjal kohustuslikuks, siis selleks et üleminekut sujuvamaks muuta, on seda kohustust esialgu rakendatud vaid tihedama asustusega piirkondades asuvatele kümne või enama korteriga korterelamutele.
Selline otsus võeti vastu tulenevalt sellest, et hõredama asustusega aladel, sealhulgas väikestes külades, on tihti olukord, kus osa kortermajast on tühi ehk inimese põhielukoht on mujal. Sellisel juhul ei ole põhjendatud määrata kogumiskohaks kortermaja, kus elavad püsivalt sees üksikud inimesed. Lisaks sellele kompostivad paljud hõredama asustusega piirkondade korterelamute elanikud nimetatud jäätmeid oma aiamaal ja sisuline vajadus biolagunevate jäätmete eraldi kogumiseks puudub.
Kõikides valla asustusüksustes on võimalik vabatahtlikkuse alusel liigiti kogumisega liituda, biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid eraldi koguda ning vedajale üle anda.
Uus eeskiri ei välista jäätmete kogumist ühiskonteineritesse. Oluline on see, et jäätmete kogumine ja vedu oleks korraldatud.

Tagasi üles