Vaba mõte. See mõttetu tagantjärele tarkus

"Tsauki! Kuidas käib teil arvestamine, kes arvestati Viljandi nimekirja?" Niisugune familiaarse tervitusega sõnum potsatas ühel õhtul võõralt inimeselt minu Facebooki postkasti.

Aimasin Sakala spordireporterina, et ju on mul mõni kohaliku sõitja nimi rohkem kui kahesajast protokollis väljatoodud nimest kahe silma vahele ja lehes mainimata jäänud, ning palusin enne küsimusele vastamist etteruttavalt vabandust, kui olen kirjutaja kogemata loost välja jätnud.

Peagi mul aga kihvatas. Nimelt teatas minuga ühendust võtnu, et olen kirjutades võistlustest, millel temagi osaleb, tema juba esimest etapist alates nimetamata jätnud. Siinkohal tasub ära märkida, et too kiri tuli mulle pärast neljandat etappi! Seega polnud inimene, kes mind Facebookist üles otsis, vaevunud mulle kirjutama kohe pärast esimest lugu. Selle asemel ta luges ja ootas, et ehk ilmub tema nimi ühel päeval imeväel. Kus viga näed laita, seal tule ja aita!