Jää on ohtlikult hapraks muutunud

Päästeameti teatel on siseveekogudel jää ohtlikult hapraks muutunud ning sellel liikudes tasub olla eriti ettevaatlik. Foto: Elmo Riig

Päästeameti teatel on jää siseveekogudel sulaga hapraks muutunud: see on poorne ja imab vett. Sestap tasub jääl liikudes olla eriti ettevaatlik.

Poorne jää on tume ja mida tumedam see on, seda paremini sulatab seda ka päike. Seetõttu tuleb arvestada, et tume ja lumega katmata jää on ohtlikum. Sellise jää kandevõime võib olla koguni poole väiksem kui tavaliselt. See tähendab, et kui muidu on turvaline käia 10-sentimeetrisel jääl, siis tume kevadine jää peaks olema turvalisuse tagamiseks vähemalt 20 sentimeetri paksune.

Inimest kannab jää, milles pole lõhesid või pragusid ning mille väljanägemine on ühtlane ja sile. Pikipragu vähendab jää tugevust ligi 25 protsenti, ristipragu ligi 40 protsenti.

Jõel on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil.

Jää on nõrgem

* kõrkjate kasvukohtades;

* madalikul;

* allikate juures (lumeta jääl on allikakohad näha tumedamate laikudena);

* kanalisatsiooni, jõe, oja või kraavi suudmekohas;

* koolmekohtades;

* jõe kitsenemis- või pöördekohas;

* laevateedel.