Baltikumi suurim kalapidu kolib Otepäält Viljandi järvele

«Kuldkala» on igal aastal toonud Pühajärvele suure ja kirju rahvahulga. Veebruaris peaks samasugust pilti näha olema Viljandi järvel. Foto: Andres Ehrenpreis / Postimees

Aastaid rahvast Pühajärvele toonud kalapüügivõistlus «Kuldkala» jätab sel talvel vana kodu maha ning kolib Viljandi järve jääle ja randa. Kas sikutimeeste kokkutulek jääb siin paikseks või vahetab uuesti järve, pole veel selge.

Tuhandeid inimesi paeluva sündmuse ühe korraldaja Vladislav Koržetsi sõnul on «Kuldkala» uude kohta viimine juba aastaid arutusel olnud, sest võistlus vajab uut hingamist.

«Ka restoran, mis on esimestel aastatel väga hea, hakkab aja jooksul kuluma ning seda tuleb värskendada,» tõi ta paralleeli. ««Kuldkalaga» on sama lugu.»

Teine põhjus oli see, et kõik, mida teha oleks tahetud, ei mahtunud Pühajärve äärde ära ning niigi kehvapoolsed parkimisvõimalused jäid viimastel lumerohketel talvedel väga napiks. Viljandi järve ääres on Koržetsi hinnangul nii inimestele kui autodele ruumi tunduvalt rohkem ning see oli ka üks põhjus, miks just siinse veekogu kasuks otsustati.

Lisaks sai määravaks, et Viljandi järv on tuntud kogu Eestis ning siia on igast riigi otsast enam-vähem ühepalju maad. Koržets tõi näiteks, et Võru oli samuti huvitatud kalapüügivõistluse ülevõtmisest, kuid Tallinnast Tamula äärde jõudmiseks kulub peaaegu poole rohkem aega kui Viljandisse sõitmiseks.

Suveparklad on lund täis

Parematel aastatel on Baltimaade suurimast ühiskalastamisest osa võtnud peaaegu 3500 õngitsejat, lisaks teist sama palju pealtvaatajaid. Selles suurusjärgus inimhulka ootavad korraldajad tuleva aasta 18. veebruaril ka Viljandisse.

Kuigi Viljandis on parkimisvõimalused veidi avaramad, ütles linnapea Loit Kivistik, et ega talvel kõik autod siingi ranna ümbrusesse ära mahu ja seetõttu on kavas neid linnas hajutada.

«Eks inimesed ole ka juba harjunud, et suurtel taliüritustel tuleb auto kaugemale jätta,» arvas meer.

Haljasalasid, mis järve ääres suviste suursündmuste ajal sõidukite käsutusse antakse, lumega kasutada ei saa. Tavaliselt veetakse külmal ajal ka endine Vikerkaare parkla lund täis, kuid sel aastal on linnavalitsus andnud tänavaid hooldavale Veolia Keskkonnateenustele korralduse, et kalapüügivõistluse tõttu seda lumelaoplatsina kasutada ei tohi.

«See on igati positiivne, et «Kuldkala» Viljandisse tuleb, sest talvel pole elu kusagil väga aktiivne,» leidis Kivistik. «Viljandi saab sündmusega juurde tuntust ja siinsed ärid tarbijaid.»

Mulgi uisumaratoni peetakse järvel tunduvalt varem ja seda kalastajad ei sega.

Uues kohas uut moodi

Vladislav Koržetsi kirjelduse kohaselt lubab uus asukoht teha «Kuldkala» korralduses mitu muudatust. Näiteks on siin piisavalt ruumi, et avada korralik käsitöölaat, valmistada kalasuppe, teha algajatele õngitsejatele talvise püügi õpituba ning panna püsti kalakola täika.

«Eestis on mitu kalameeste seas kuulsat meest, kes valmistavad käsitsi lante,» tõi Koržets näite seal müüdavast.

Lisaks pakuvad organisaatorid kohale tulnutele kontserti, kus üle Eesti tuntud muusikute kõrval astuvad üles Mulgi lauljad ja pillimehed.

Suur muudatus on seegi, et kui varem on pealtvaatajad sisse pääsenud priilt ja kalastajad maksnud üsna krõbedat osalustasu, siis seekord tuleb kõigil huvilistel osta pilet. Mullusest osavõtumaksust on see vähemalt poole odavam ning iga pääsme lunastanu võib ka kalapüügis kätt ja õnne proovida.

Koržets nentis, et selline süsteem eeldab ürituse ala eraldamist, kuid et kogu järve kontrollimine käiks korraldajail üle jõu, piirdutakse vaid osaga sellest.

Küsimusele, kas Viljandi on «Kuldkala» nüüd pikemaks ajaks kinni püüdnud või hakkabki see mööda Eesti järvi rändama, jäi Koržets esialgu vastuse võlgu.

«See sõltub üritusest endast,» selgitas ta. «Peame vaatama õhkkonda ja jälgima, kas tekib tunne, et tahaks veel siin teha. Kui see tunne muutub tugevamaks tahtmisest mööda Eestit liikuda, võib «Kuldkala» mõneks ajaks Viljandisse jääda.»

VÕISTLUS

Püügivõistlusel kaasa lööjate ülesandeks on saada kätte märgistatud kalad, kelle eest antakse 3000 euroni küündivaid auhindu.
• Vette lastakse 130 auhinnakala.
• Igal aastal on tabatud vähemalt kolm-
neli märgistatud uimelist, vahel on neid jääle tõmmatud isegi 13 ehk 10 protsenti.
Allikas: Vladislav Koržets