Lapsevanemad kurdavad Viljandis mudilaste napi meelelahutuse üle

Linnaraamatukogu lasteüritused on väga populaarsed. Lapsi juhendab lasteaiaõpetaja Lea Taalimäe. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Paljudelt lapsevanematelt on kuulda, et Viljandis on lastega vaba aja veetmise võimalused peaaegu olematud ning sestap eelistavad nad meelelahutust mujalt otsida.

Osa «Sakalaga» vestelnud lapsevanemaid tunnistasid, et lihtsam ja lapsele huvitavam on sõita mujale aega veetma, näiteks Tartusse kinno või kaubanduskeskuste mänguväljakutele või siis Pärnusse veekeskusesse.

Nelja-aastase tütre isa Matti Orav on nõus, et Viljandis napib kohti, kuhu väikese lapsega minna. «Meie pere veedab tavaliselt aega koos sõpradega. Vahel oleme sõitnud Tartusse, kus on kaubanduskeskustes mänguväljakud ja leiab lapsele muud meelelahutust,» tõi Orav näiteks. «See on suur mure ja ma ei teagi, kas siin saaks linnavalitsus midagi ära teha või oleks see eraettevõtjate pärusmaa.»

Mitu lapsevanemat nimetas hea näitena mõlemat Viljandi teatrit, talvisel ajal jääväljakut ning ka Jakobsoni kooli ujulat.

Soojal ajal sai lemmikkohaks uus mänguväljak järve ääres. Külmade ilmade saabudes tuntakse igavust ning korteriinimesed tõdevad, et põnevat tubast tegevust on Viljandis leida keeruline. Mõni pere, kellel on üheealised lapsed, käivad tihti üksteisel külas ega kurda igavust.

Katrin Kangus, kes on seitsmeaastase poja ja kolmeaastase tütre ema, arvab, et olukord ei ole hull.

«Nii palju kui minu põnnid on tahtnud käia ja teha, oleme alati midagi leidnud. Nukuteater pakub päris suurt etenduste valikut, Männimäe salongkinos on multifilmiseansid, seikluslikus lastekirjandusmajas on põnevaid üritusi, aidas toimuvad aeg-ajalt pärimushommikud ning Päikesekillu perekeskuses saab meisterdada ja kokata,» loetles Kangus. «Minu kolmeaastane laps oskab ennast juba päris ilusasti kinos ja teatris üleval pidada. Mida varem lapsi selliste üritustega harjutada, seda kindlamini nad end tunnevad.»

Kolme lapse ema Sille Varblane, kes peab Viljandi kesklinnas seikluslikku lastekirjandusmaja, tõdes, et kes tegevust otsib, see ka leiab.

«Loomulikult on Viljandis tunduvalt vähem võimalusi kui Tallinnas, aga arvestades Viljandi elanike passiivsusega, mis nähtub ka sellest, et korraldatud üritustest võtab heal juhul osa kümmekond inimest, on siin üritusi ilmselt piisavalt,» rääkis ta.

«Sakala» pakub põgusat ülevaadet, kuhu väikesed viljandlased võiksid vanematega aega veetma minna.

Raamatukogu lasteosakond

Viljandi linnaraamatukogu lasteosakonna lasteteeninduse juhtivspetsialisti Ülle Rüütli sõnul on lasteosakonna uksed alati valla. «Meil on lauamängud ja pusled, millega saab kohapeal mängida, samuti saab raamatuid sirvida,» rääkis Rüütel.

Lisaks sellele korraldab raamatukogu mitmesuguseid üritusi. Pisipõnni pooltunnid, mis on mõeldud 2—4aastastele mudilastele ja nende vanematele, on kaks korda kuus teisipäeviti kell 11. Õpetaja eestvedamisel mängitakse, lauldakse ja joonistatakse koos lastega. Mõnikord meisterdatakse midagi oma kätega. Veel tehakse tutvust erikujuliste väikelasteraamatutega ning muidugi loetakse neid.

Sel kuul ootab raamatukogu lasteosakond tillukesi lugejaid 6. ja 20. detsemb-
ril.

Perehommikud algavad sealsamas iga kuu viimasel laupäeval kell 12. Sinna on oodatud igas vanuses lastega pered. Perehommikul on hea võimalus koos perega tegutseda: õppida, mängida ja meisterdada.

Perehommikute selle hooaja teema on metsloomad. Eelmisel hooajal keskendus perehommik kalendrile, pakkudes uusi mõtteid ja oskusi, kuidas koos perega tähtpäevi tähistada ja mida nende ettevalmistamiseks teha.

«Meil käib koos ka väikeste sõprade meisterdamisklubi, mis on mõeldud algklassilastele ja ka suurematele,» lisas Ülle Rüütel.

Tema sõnul võetakse nii perehommikutest kui pisipõnni pooltunnist agaralt osa. Enamasti on seal koos suhteliselt kindel seltskond, kuid on ka juhuslikke ja uusi tulijaid.

«Haiguste hooajal on muidugi vähem osalejaid, aga sellepärast, et kedagi ei tule, ei ole ettevõtmised kunagi ära jäänud,» rääkis Rüütel. Ta toonitas, et kõik raamatukogu lasteüritused on tasuta.

Päikesekillu perekeskus

Päikesekillu perekeskuses on perenaise Kristel Kadaka kinnitust mööda palju ajaveetmise võimalusi.

«Kui mudilane tuleb koos täiskasvanuga, saab ta mängutoas olla tasuta. Kui aga vanem tahab mõneks ajaks ära minna ja jätab lapse meie töötaja valvata, tuleb maksta,» selgitas Kadakas. «Maja on avatud esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kella 12—17.»

Kadaka sõnul korraldatakse mitmesuguseid õpitube, milles osalemine on kas tasuta või minimaalse tasu eest. Praegu on kavas jõulutöötoad, kus saab meisterdada kingitusi, näiteks esmaspäeval on kavas piparkookide kaunistamine.

Tore ettevõtmine on Pipi väikeste sõprade klubi, mis käib koos kord kolme kuu jooksul. «See käib nii, et laps peaks saatma Pipile e-kirja sooviga tema sõbraks saada ning siis Pipi vastab talle ja kutsub kokkusaamisele,» kirjeldas Kadakas klubi reegleid.

Koolilapsed saavad Päikesekillus osaleda koduse esmaabi ABC tundides ja käia väikeste kokkade ringis. «Väikestele tüdrukutele on rütmikatunnid, need aga on tasulised, sest õpetaja käib meile mujalt,» rääkis Kadakas.

Aeg-ajalt korraldatakse kasutatud laste- ja noorterõivaste täikat. Samuti saab majas pidada sünnipäevi.

Seikluslik lastekirjandusmaja

Seikluslik lastekirjandusmaja on selle perenaise Sille Varblase sõnul söögikoht, kirjanduslik paik, mängutuba ja sünnipäevade pidamise koht.

«Neljas ruumis on elustunud kolme eesti lastekirjaniku teoste tegelased ja esemed. Nii leiab sealt Ellen Niidu rongi, Robert Vaidlo Kessu maja, detaile Olivia Saare teostest ja palju muud,» tutvustas Varblane.

Lastekirjandusmaja külastamine on lastele tasuline, vanemad pääsevad sisse piletita. «Et mittetulundusühing Õnnelik Lapsepõlv peab end ise ära majandama ja seni ei ole sellel mingit linna toetust, pole meil kahjuks võimalik ilma piletita külastusi võimaldada,» selgitas Varblane.

Perenaise ütlemist mööda leiavad tegevust nii pisipõnnid kui täiskasvanud. Koolieelikud ja algklassilapsed mängivad meelsasti ruumides välja pandud esemetega. Nii sellele vanusele kui teismelistele on rikkalik valik lauamänge.

Keskmiselt kord kuus laupäeviti korraldatakse üritusi. Tavaliselt on maja avatud viis päeva nädalas ja kolm tundi päevas.

Detsembris on lastekirjandusmajas jõulumaa, mis on samuti inspireeritud raamatutest.

Pärimus­muusika ait

Pärimusmuusika ait ootab iga kuu teisel laupäeval peresid pärimusmuusika aita osa saama hubastest pärimushommikutest, kus üheskoos lauldakse, tantsitakse ja mängitakse ning proovitakse pillimängu.

Iga kord on külas uus muusik, kes tutvustab nii ennast kui oma pille. Pärimushommikute eestvedaja on Annika Mändmaa.

Pärimushommikust osavõtjatele ealist piirangut pole, kõige tähtsam on soov üheskoos pere ja sõpradega veeta ilus laupäevahommik pärimusmuusika ja laulumängude seltsis.

Detsembrikuu pärimushommikul jagab Setomaa muusikalist pärandit Eesti üks tuntumaid noorema põlvkonna pärimusmuusikuid Jalmar Vabarna. Tema juhendamisel võetakse üheskoos ette setode laule ja tantsusamme.