Maiste inimeste kurbus, rõõm ja iha

Alice Lokk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näitlejatudengid saavad «Dekameronis» mängida suuri äärmuslikke tundeid. Pildil Loviise Kapper ja Kristjan Poom.
Näitlejatudengid saavad «Dekameronis» mängida suuri äärmuslikke tundeid. Pildil Loviise Kapper ja Kristjan Poom. Foto: Mailiis Laur

5. märtsil tõid Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti 12. lennu tudengid diplomilavastusena publiku ette kuus eriskummalist lugu Giovanni Boccaccio «Dekameroni» 100 novelli põhjal.

Boccaccio kirjutas «Dekameroni» XIV sajandil, kuid selle 100 loos on palju niisugust, mis kõnetab ka tänapäeval. Tähelepanuväärne on, et dialoog on olmeline, loomulik ja arusaadav. Diplomitöö tugevus seisneb aga eelkõige selles, et lavastaja Aare Toikka on kokku seganud elemente ja tegevusliine Boccaccio eri lugudest.

«Dekameroni» on sageli seostatud eelkõige erootilisuse ja riivatusega. Kahtlemata ei ole see aga olnud ­Aare Toikka jaoks põhifookuses ega eesmärk omaette. Seda on pigem esitletud kui midagi väga loomulikku, mis käib inimese olemuse juurde.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles