/nginx/o/2011/12/01/859280t1h751a.jpg)
Kui Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli noored põllumehed suvel välismaale praktikale läksid, said nende juhendajad varsti piiri tagant imestust väljendavaid teateid: «Teie poisid tulid ja hakkasid kohe tööle!»
Praktika avardas silmaringi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult oli kooli välissuhete koordinaator Aino Saavaste selliseid kommentaare kuulnud varemgi — nii põllumajandus-, koka- kui turismiteeninduse õpilaste võõrustajate suust.
«Eesti kutseõppeasutused torkavad silma sellega, et oleme praktikapõhised,» tõdes Aino Saavaste. «Meie koolis on näiteks õppetalu ning põllumajandusõpilased on harjunud seal toimetama.»
Seepärast ei olnud Olustvere ametikooli inimesed sugugi üllatunud, kui said Leonardo da Vinci projekti partneritelt tagasisidet, et eesti poistele polnud vaja asju pikalt seletada, vaid nad hakkasid kohe tööle.
Paljudes teistes Euroopa riikides on Saavaste tõdemust mööda õppetöö teoreetiline — seal koguvad noored teadmisi rohkem vaadates. Eespool mainitud projekti käigus viibis näiteks üks prantsuse noormees möödunud suvel Eestis, kuid tema valmistas kohalikule ettevõtjale pettumuse.
«Tööandja näitas poisile töö ette, aga niipea kui ta selja keeras, istus praktikant maha ja hakkas mobiiliga mängima. Ta oli ju vaadanud, kuidas asi käib, ega pidanud enda arvates rohkem vaeva nägema,» tutvustas välissuhete koordinaator välispraktikandi tööstiili.
«Meie kooli praegune eesmärk on õpetada noori vastutama oma töölõigu eest. Tänu sellele suutsid nad välismaal võita tööandjate usalduse ning neile anti iseseisvaid ülesandeid,» selgitas Saavaste.
Tosin noormeest
Praegu teeb Aino Saavaste projektist «Erialateadmiste täiendamine välispraktika abil» kokkuvõtteid ja loeb õpilaste praktikaaja muljeid.
Euroopa riikides käis nimetatud projektiga teadmisi omandamas 12 Olustvere ametikooli põllumajandusõpilast. Kuus neist viibisid välismaal läinud aastal ja ülejäänud tänavu suvel. Noori võtsid vastu Hollandi, Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtjad, kelle juures praktikandid töötasid kolm nädalat.
Teise kursuse õpilane Kauri Sosi käis suvel tööl Prantsusmaal Reini jõe ääres.
«Selles talus kasvatati nii kasvuhoones kui avamaal köögivilju: kartuleid, kabatšokke ja tomateid,» kõneles Sosi. «Minu ja kursusevenna ülesanne oli neid korjata ja müügiks pakkida.»
Lisaks taimekasvatusvõtetele said noormehed aimu talukauba müümisest. Tegemist oli mahetaluga, millel oli välja kujunenud oma müügivõrk. Igal hommikul läks sealt teele värske kaup, mis jõudis kindlate tarbijateni.
«Praktika avardas minu maailmavaadet. Mis me siin Eestis ikka üksi nokitseme, hea on juba noorest peast teada, mida mujal maailmas tehakse — ehk annab sealt midagi kopeerida,» rääkis Kauri Sosi.
Praktika andis talle teadmisi nii turundusest, taimekasvatusest kui kastmissüsteemidest ning mõistagi tuli kasutada palju inglise keelt. Prantslastest tavatöötajad seda küll ei rääkinud, kuid töödejuhatajad oskasid võõrkeeles suhelda.
«Prantsusmaa kliima oli aga mulle liiga kuum: juba esimesel päeva oli varjus 40 kraadi sooja. Päikese käes oli ikka väga raske töötada,» nentis Sosi.
Võimalus tulevikuks
Aino Saavaste sõnul maksti praktikantidele kinni kohalesõidupiletid ning toidu- ja majutuskulud. Palka noormehed töö eest ei saanud, kuid puhkepäevadel korraldasid vastuvõtjad neile väljasõite ümbruskonda, näitasid vaatamisväärsusi ja viisid näiteks jalgpallimatši vaatama.
Nii mõnigi praktikal käinud poiss on hiljem samasse kohta tagasi oodatud — mitte enam õppima, vaid tööle. «Näiteks üks poiss plaanib minna Austriasse, et anda sealsele töödejuhatajale puhkust. Teda usaldatakse selles ettevõttes,» kõneles Saavaste.
Olustvere põllumajanduseriala kolmanda kursuse õpilased Jüri Laur ja Kristjan Tohus käisid möödunud suvel praktikal Kirde-Saksamaal.
«Esimesel päeval, kui hakkasime puid tegema, vaatasime, et oleme sattunud väiksesse ettevõttesse,» jutustas Jüri Laur. «Hiljem tutvustati meile ülejäänud osa ja suuremaid masinaid. Lõpuks saime aru, et see on ikka väga suur ettevõte, millel on 5000 hektarit maad ja vähemalt 20 traktorit. Seal kasvatati mitmesuguseid kultuure, näiteks maisi.»
Esimestel päevadel remontisid praktikandid garaažis traktoreid, kuid kui saabus saagikoristusaeg, sõitsid nad põllule.
«Vedasime kombaini alt vilja hoidlatesse,» seletas Kristjan Tohus. «Päev otsa oli sõitmist, vahel ei jõudnud süüagi.»
Noormehed tõdesid, et said palju kasulikke kogemusi.
«Me polnud nii suurte masinatega varem töötanudki,» lausus Jüri Laur. «Õppisime ka seda, kuidas põllumajandus Saksamaal toimib. Neil on tunduvalt suuremad toetused ja on näha, et võimalusi on rohkem.»
«Ka suhtlemine tuli kasuks — meil tuli ju hakkama saada inglise ja saksa keeles,» lisas Kristjan Tohus.
Kui poistel tekib soov üsna pea algav kuuekuuline praktika välismaal sooritada, on nad samasse kohta tagasi oodatud.
Aino Saavaste sõnul annab välispraktika noormeestele teadmisi ja kogemusi, kuid see muudab neid ka küpsemaks ning aitab näha oma põllust kaugemale.
«Töö ei ole ju terve elu. Inimene peab oskama ka puhata ja näiteks lennujaamas käituda. Tagasisides ei jätnud ükski poiss mainimata, et praktika käigus arenes nende võõrkeeleoskus,» selgitas Saavaste. «Üks õpilane tõi välja ka selle, et ta tundis end Hollandis Eesti esindajana. Selles talus olid koos eri rahvustest inimesed ning keegi neist polnud varem eestlast näinud. Meie õpilane tundis vastutust, et ta peab oma maad väärikalt esindama.»
ARVAMUS
MIRALDA PAIVEL,
põllumajanduse valdkonna koordinaator
Välispraktika on poistele hästi mõjunud. Neil on tekkinud maailma asjadest konkreetsem arusaam, nad on aktiivsemad ja oskavad mitmesugustel teemadel sõna sekka öelda. Seda, et nende maailmapilt on avardunud, on näha ka tavalistes ainetundides.
Samas oskavad need poisid paremini vastu võtta ja hinnata seda, mida meie neile õpetame.
Selliseid õpilaste vahetusprojekte on meil olnud varemgi, juba 1990. aastast. Oleme eri erialadel teinud koostööd Soome, Norra, Austria, Rootsi ja Saksamaaga. Osa noori läheb välismaale ka eraviisiliselt, kui mõnda tootmisse või organisatsiooni praktikakoha leiavad.