/nginx/o/2011/12/01/859270t1h52b1.jpg)
Üksteist Kirivere kooli õpilast veetis novembris kaks päeva Alam-Pedja looduskaitsealal Palupõhjal, kus nad osalesid huvitavas looduslaagris.
Õpetlikud päevad looduskoolis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimaluse täiendada oma teadmisi looduse vallas pakkus Kirivere kooli õpilastele välja Tartu keskkonnahariduse keskus. Emajõe äärde Palupõhja looduskooli läks meilt üksteist last, kes käivad IV—VIII klassis.
Laagris korraldati õpilastele kolm retke. Reede hommikut alustasime soo- ja rabataimede tundmaõppimisega. Õhtupoole püüdsime kahvaga veeloomi ja uurisime neid toas mikroskoobiga. Pimeduse saabudes tegime lõket, grillisime vorstikesi ja püüdsime magneesiumpulgaga tuld läita. Kahjuks see meil ei õnnestunud ja lõke tuli ikka tikkudega süüdata.
Õhtu veetsid lapsed neile külla tulnud karatetreener Karli seltsis.
Järgmisel päeval läksime pärast hommikusööki viimasele retkele. Käisime lodus, kus määrasime puid ja seal elutsevaid loomi — selle juures olid meile abiks mudasse jäetud jalajäljed. Uurisime Emajõe kallast ning otsisime kuuse- ja männipuude otsast oravate pesi.
Lahkudes jagus meil looduskoolile ja laagri korraldajatele palju kiidusõnu.
Kokkuvõtteid tehes arvas kaheksandas klassis õppiv Katherine Meinberg laagrist niimoodi: «Mulle meeldisid need päevad väga. Palju sellest laagrist jääb eluks ajaks meelde. Näiteks lõkkeõhtu, kus püüdsime magneesiumpulgaga tuld süüdata. Tore oli käia uduses metsas ja rabamatk oli põnev. Mina polnud enne korralikus rabas käinudki. Matkadel õppisin tundma palju uusi taimi.»
Kaheksanda klassi neiu Kadri-Ann Orr leidis, et Palupõhja looduslaagri juhendajad olid väga rõõmsameelsed ja lahked. «Maja, kus ööbisime, oli hubane nagu oma kodu. Käisime ka matkadel. Need olid pikad, aga huvitavad. Naerda sai palju. Olen väga tänulik neile, kes viitsisid meiega tegelda,» sõnas neiu.
«Mõnus on mõelda eelmisele nädalalõpule, mil käisime Kirivere kooli tublimatega õppimas, kuid samas ka mõnusalt aega veetmas,» tõdes seitsmendas klassis õppiv Germo Krabi. «Ainuke kurb asi oli, et kõik lõppes ning pidi hakkama asju pakkima ja kodu poole sõitma. Tahaksin sinna kindlasti tagasi minna.»