Keskkonnaamet paneb rändlindudele päitsed pähe

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumaadel ristuvad sageli maaharija ja rändlindude huvid. Pildil on kevadrändel haned.
Põllumaadel ristuvad sageli maaharija ja rändlindude huvid. Pildil on kevadrändel haned. Foto: Aimar Rakko

Keskkonnaamet hakkas Eestis pesitsevate ja siit suurel hulgal läbi rändavate hanede ja laglede ohjeldamise paremaks korraldamiseks tegevuskava koostama. See on mõeldud hallhane, rabahane, suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja Kanada laglega seotud probleemide lahendamiseks.

Keskkonnaameti andmeil peatub kevadrände ajal mitme nädala vältel Eestis rohkem kui 100 000 valgepõsk-laglet ja rohkem kui 80 000 suur-laukhane.

"Hanede tegevuskava eesmärk on leppida kokku suunised, et ühelt poolt tagada nimetatud liikide populatsioonide soodne seisund ja samal ajal vähendada linnukahjusid põllupidajatele ning riske elanikkonna tervisele ja lennuohutusele," selgitas keskkonnaameti kodulehel peadirektori asetäitja Leelo Kukk.

Haned ja lagled on olnud riikidevahelise looduskaitselise koostöö sihtmärk ning nende seisund on viimastel aastakümnetel paranenud. Mõnede haneliste arvukus kasvab hüppeliselt, näiteks valgepõsk-lagle arvukus on 1960. aastate algusest Lääne-Eestis suurenenud rohkem kui kümme korda.

Ohjamiskava hõlmab ka laieneva levikuga võõrliiki Kanada laglet. Eestis on hanede ja laglede kevad- ja sügisrände ajal põllukultuuridele tekitatud kahjud aasta-aastalt suurenenud. See on seotud nii rändel peatuvate lindude arvukuse kasvu kui ka tänapäeva põllumajanduse loodud soodsamate toitumistingimustega.

Hanede tegevuskava koostades arvestatakse tänapäeva teadustöis, Eestis ja meie naabermaades tehtud rakendusuuringuid ja seiretulemusi, rahvusvahelist haneliste tegevuskava ning igapäevaste kahjustuste hüvitamist ja jahipidamise käigus kogutud teadmisi ja andmeid. Koostöös keskkonnaministeeriumiga käib linnukahjude ulatuse ja põhjuste ruumiandmete analüüs ning haneliste heidutusmeetmete mõju selgitamiseks on algatatud haneliste heidutusjahi otstarbekuse uuring.

"Kava koostamiseks moodustatakse konsortsium, kuhu kaasatakse erinevaid huvirühmi, näiteks ornitoloogide, põllupidajate ja jahimeeste esindajaid," kinnitas Leelo Kukk.

Hanede ja laglede tegevuskava arvestab ka hiljuti koostatud rahvusvaheliste rabahane, hallhane ja valgepõsk-lagle tegevuskava suuniseid ning annab praktilised soovitused riskide maandamiseks Eestis. Tegevuskava valmib 2020. aasta sügiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles