Riigihangete raha peab jõudma korrektsete ettevõtjateni

Ümbrikupalk Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

(Loe ka artiklit «Ümbrikupalka kahtlustav maksuamet paneb ehitajatele uusi kohustusi» 5. märtsi Sakalast.)

EESTIS ON MAKSUAUK ehk tasumata jäänud maksude osa on olnud viimastel aastatel selges kahanemistrendis. Kui veel 2013. aastal jäi laekumata kümnendik maksudest, siis viimastel andmetel on laekumata jäänud maksude osa kahanenud poole võrra ehk umbes viie protsendini.

Sellest hoolimata kummitab Eesti ettevõtluskeskkonda ja tööjõuturgu endiselt ümbrikupalga mure. Eestis saab ümbrikupalka 13 protsenti tööealistest elanikest. Seetõttu jääb hinnanguliselt laekumata 150 miljonit eurot tööjõumakse ja 100 miljonit eurot käibemaksu.

Põhiprobleem ei ole mitte täielikult mustalt töötamine, vaid osaline ümbrikupalk – pool ametlikult, pool ümbrikus.

ÜMBRIKUPALGA MAKSMINE on levinud paljudes valdkondades, paraku kipub seda enam olema just ehitussektoris. Seetõttu on see mitmel moel ka maksu- ja tolliameti kontrollifookuses.

Alates üle-eelmisest aastast jälgime spetsiifiliselt riigihankeobjekte, et seal tegutsevad ettevõtted tasuksid oma töölistele ametlikku palka ega tekitaks konkurentsieelist teiste ettevõtjate ees. Eestis moodustavad ehitushanked kogu kahe miljardi euro suurusest riigihangete mahust tervelt kolmandiku, mistõttu on see oluline osa majandusest, millel tähelepanu hoida.

Arvestades, et riigihangete puhul kasutatakse avalikku raha, on iseenesestmõistetav, et see peab jõudma ainult nende ettevõtjateni, kes maksavad töötajatele ametlikku palka ega riku konkurentsi.

Meie kontrollid näitavad, et riigihankeobjektidel on üle seitsme protsendi töötajatest olnud ümbrikupalga saajad, kes on teeninud kogu töötasu mustalt. Neile lisanduvad veel osalise ümbrikupalga saajad. Nii et see on meile ja ka ausalt riigihangetele konkureerivatele ettevõtetele suur mure.

Viimased kontrollitulemused Viljandist näitavad, et siinsetel riigihankeobjektidel on ulatunud registreerimata töötajate osa üheksa protsendini ning kuuel alltöövõtjal on tuvastatud ümbrikupalga maksmise kahtlus. Paraku leidub selliseid näiteid riigihankeobjektidelt üle Eesti.

ET ÜMBRIKUPALK on visa kaduma, siis maksu- ja tolliameti järelkontrollidega seda paraku täielikult likvideerida ei õnnestu. Tähtis on, et avalik sektor ja ehitushangete peatöövõtjad teeksid koostööd ning ennetaksid võimalikke probleeme.

Riigihangete puhul oleks see meie hinnangul võimalik, kui tellija sätestaks juba lepingutes lisanõuded, mis võimaldaksid kontrolli palgamaksmise üle paremini rakendada. Kes ei ole aga lepingutesse alltöövõtjatele lisatingimusi seadnud, saavad edastada alltöövõtjate andmed meile, siis võiksime ise ettevõtete tausta kontrollida, et maksuasjad korda saaksid. Et andmete jagamine tellija ja peatöövõtja vahel on tavaline, ei tohiks nende läkitamine maksu- ja tolliametile võrdsema konkurentsi nimel ülearu koormav olla.

Oleme seetõttu pöördunud aastas rohkem kui miljoni euro eest ehituse riigihankeid tellivate asutuste poole palvega teha meiega koostööd ning tagada seeläbi võrdne konkurents. Kohalike omavalitsuste puhul saab rääkida ka sellest, et ametlikud sissetulekud täidavad linnaeelarvet, mille abil oma elanikele paremaid teenuseid osutada.

VILJANDI LINNAVALITSUSEGA on maksu- ja tolliametil hea koostöö ning selle tulemusena on juba kahte ehituslepingusse ümbrikupalga maksmist pärssiva meetmena lisatud töötajate keskmise palga (vähemalt 70 protsenti ehitusvaldkonna keskmisest) nõue. Sellega on Viljandi linnavalitsus eeskujuks paljudele omavalitsustele ning aidanud juba hankemenetluse käigus valemängijaid eemal hoida.

Samuti saavad ka Viljandis tegutsevad peatöövõtjad küsida alltöövõtjatelt keskmise palga tõendit ning tausta kontrollimiseks kasutada avalikke maksuandmeid. Ehitusobjektidel hilisem tööjõu kontrollimine ja maksukontrolli tegemine jäävad aga ka edaspidi ikka maksu- ja tolliameti kohustuseks ja ülesandeks ümbrikupalga vastu võitlemisel.