/nginx/o/2019/03/05/11842985t1hb061.jpg)
ENDINE MUSTLA keskkooli õpetaja ja direktor Kalle Küttis arvab, et Tarvastu gümnaasiumis õppivad 30 gümnasisti võiksid käia Viljandis riigigümnaasiumis (vaata 28. veebruari Sakalast «Ekspert soovitab: Leiesse erakool ja Mustlasse põhikool» – toimetus). Küttis nentis, et Tarvastu gümnaasium võib pakkuda ebakvaliteetset haridust ning samas olla omavalitsusele kallis.
Tarvastu 30 õpilast võib tunduda Viljandi gümnaasiumi õpilaste arvuga võrreldes vähe, kuid tegelikult saavad nad väga head haridust. Väikestel gümnaasiumidel on palju eeliseid. Õpetajatel on võimalus pöörduda õpilaste poole individuaalselt. Tarvastu gümnaasium võtab vastu õpilasi, kes ei saanud sisse riigigümnaasiumi, ning annab neile sama hea hariduse, kui mitte parematki. Õpetajad innustavad iga noort pingutama paremaks saamise nimel.
Tarvastu gümnaasiumi õpilastele meeldib, et klassis on vähe õpilasi ning kooli õpetajad on igati toetavad ja mõistva suhtumisega. «Kooli suurus ei määra selle hariduse taset,» ütleb sealne gümnasist ja nii see ka on.
KALLE KÜTTISE eksperthinnangus seisab, et gümnaasiumiosa hoitakse üleval põhikooli ressurssidest. Lisaks küsib ta, kas gümnaasiumi pidamine olukorras, kus on olemas riigigümnaasium, peab toimuma põhikooli ja kohaliku omavalitsuse teiste teenuste arvelt.
Siit tekib küsimus: milliste teiste teenuste arvelt? Kas tõesti on mõni teenus läinud halvemaks selle tõttu, et Viljandi vallaski on gümnaasium lisaks Viljandis asuvale riigigümnaasiumile?
Tarvastu gümnaasiumis õpib 230 õpilast. 30 õpilasega gümnaasiumi sulgemisest erilist kokkuhoidu omavalitsusele ei kaasneks.
SAMUTI VÕIB eksperthinnangust lugeda, et põhikoolis õppivad lapsed ei saa tugevat õpet. Ometi on põhikooli lõpetanud lapsed pääsenud edasi suurtesse gümnaasiumidesse. Enamik Tarvastu gümnaasiumi lõpetajatest läheb edasi ülikoolidesse ning saab seal väga hästi hakkama. Isegi välismaa kõrgetasemelistes ülikoolides.
Kahjuks sisaldab Kalle Küttise eksperthinnang soovitust sulgeda gümnaasiumiosa lähiaastatel. Ühe kooliastme sulgemisega tekib risk, et õpetajad, kes on andnud tunde mõlemas kooliastmes, ei saa enam täiskoormust ja otsustavad ametist lahkuda.
KALLE KÜTTISE sõnul võiks vald mõelda ka võimalusele rajada ise linnakool, kuhu lapsed koondada. Ta nentis, et see pole lihtne, kuid on kõige mõistlikum.
Õpilastel peaks olema võimalus valida, mis kooli nad minna soovivad. Kujutage ette, et õpilane läheb maalt linna kooli, kulutades sõitmisele 30 minutit või rohkemgi ja nii kaks korda päevas, pluss veel huviringides käimised. Õpilasel kuluks vähemalt tund ainuüksi bussiga sõitmisele, sest bussiajad alati ei klapi. Praegu saab ta minna pärast koolipäeva koju ning kulutada oma aega bussisõidu asemel meelepärastele tegevustele.
Tarvastu gümnaasiumis ei käi ainult Mustlas elavad noored, vaid ka need, kes on pärit ümberkaudsetest küladest, millega bussiliiklus ei ole just kiiduväärt.
Tarvastu gümnaasium on Viljandi valla ainuke gümnaasium. Olen seisukohal, et see peab alles jääma ning selle nimel tuleb tööd teha. Ühtlasi võiks kaasata eksperte, kel oleks ideid, kuidas meie gümnaasiumiosa saaks täidetud piisava arvu õpilastega.