/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2019/03/03/11837361t1h60ab.jpg)
Maksuamet saatis kirja valdade ja linnade juhtidele, et nood survestaksid omavalitsuselt suuri lepinguid saanud ehitusfirmasid igas kuus esitama maksuametile alltöövõtjate nimekirja, sest Eestis levib ehituses ümbrikupalga maksmine.
Ümbrikupalka kahtlustav maksuamet paneb ehitajatele uusi kohustusi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksuamet saatis kirja valdade ja linnade juhtidele, et nood survestaksid omavalitsuselt suuri lepinguid saanud ehitusfirmasid igas kuus esitama maksuametile alltöövõtjate nimekirja, sest Eestis levib ehituses ümbrikupalga maksmine.
Viljandi abilinnapea Kalvi Märtini seletusel esitavad peatöövõtjad uue riigihankeseaduse alusel tellijale juba praegu iga kuu alltöövõtjate nimekirja ning selles ta suurt muudatust ei näe. Küll aga olevat maksuamet avaldanud soovi, et omavalitsused hakkaksid ebaseadusliku tööjõu leidmiseks ise ehitusobjekte kontrollima.
«Seda me tegema ei hakka,» kinnitas Märtin. «Me võime olla riigile partneriks, aga riigi tööd me ära teha ei saa ning nende reidide tegemise kohustus on maksuametil.»
250 miljonit eurot saamata makse
Maksu- ja tolliametist linnadele ja valdadele saadetud kirjas selgitab amet, et Eestis saab ümbrikupalka hinnanguliselt 13 protsenti töötajatest ning seetõttu jääb riigil saamata 150 miljonit eurot tööjõumakse ja 100 miljonit eurot käibemaksu. Ehituses olevat aga olukord eriti halb, sest mullu oli ainuüksi riigihangetega ehitajate objektidel leitud ümbrikupalga saajaid 7,4 protsenti töötajatest.
Valdadele ja linnadele tehtud ettepaneku kohaselt peaksid nood ehitajaga lepingut sõlmides seadma tingimuse, et kõikide alltöövõtjate töötajate keskmine tasu peab olema vähemalt 70 protsenti ehitusvaldkonna keskmisest, ning omavalitsusjuhid peaksid survestama peatöövõtjat, et too esitaks iga kuu maksuametile Exceli formaadis alltöövõtjate nimekirja.
Praegu pooleli oleva Paalalinna kooli renoveerimise peatöövõtufirma Silindia juht Toomas Perve sõnas, et alltöövõtjate nimekirja esitamine pole talle uus kohustus, aga kui sellega lisandub mõni uus vorm, mida peab regulaarselt täitma hakkama, on ehitajatel paberitööd taas juures.
«Paberitööd on ühe objekti juures juba praegu meeletult palju,» nentis Perve.
Seda, kuidas alltöövõtja makse tasub ja milliseid palku maksab, Perve oma sõnul kontrollida ei saa. Teine probleem tekib peatöövõtjal tema hinnangul 70-protsendilise keskmise töötasu suurusega. «See protsent peab olema ehitussektori keskmisest, aga ehitusobjektil pole ju ainult ehitajad,» selgitas ta. «Näiteks koristusfirmadel on oluline roll ja seal on palgad hoopis teistsugused.»
Peatöövõtja kontrollida ei saa
Kokku on Toomas Perve sõnul Paalalinna kooli ehitusel vähemalt 50 alltöövõtufirmat, kellest mõned viibivad objektil väga lühikest aega. Samas on enam kui kolm miljonit eurot maksev renoveerimine ehituses keskmise suurusega objekt ning suurtel töödel tegutseb korraga lausa sadu alltöövõtjaid.
«Ma ei saa kõiki alltööfirmasid kontrollida, ma pean neid usaldama,» nentis Perve.
Seda, et ehituses lokkab ümbrikupalga probleem, ta ei usu. Tema sõnul ei paista seda kuskilt välja. Samuti polevat erilist ehitusbuumi, iga töö pärast käib võitlus ning pole ka hinnatõusubuumi. Hinnad kerkivad töötajate tasude kasvu võrra.
Viljandi abilinnapea Kalvi Märtin lisas, et siinsete riigihankekonkursside tulemusi vaadates pole ümbrikupalga maksmise kahtlust võitjate puhul tekkinud. «Pakkumised on olnud mõnikord kallimad ja mõnikord odavamad kui meie prognoos, aga kahtlusi pole need tekitanud,» sõnas ta.
Maksuameti selgitust mööda on ehitajate pihtide vahele võtmise eesmärk saavutada, et selles sektoris enam ümbrikupalka ei makstaks. «Avalik raha peab jõudma ettevõtjateni, kes maksavad töötajatele ausat ja õiglast palka ega riku konkurentsi,» selgitas kirja allkirjastanud maksu- ja tolliameti juhtiv maksuaudiitor Kadri Viitas.