Repliik. Tagasi ürgaega

Ürgaja inimesed – kui nende kohta nii võib öelda – ei osanud rääkida ega kirjutada. Tasapisi õppisid nad emotsioone väljendama märkide ja algeliste piltidega, mida koopaseintele kribisid. Eks nad teinud omavahel hääli ka ning kasutanud kehakeelt. Äraelamiseks ja sigimiseks piisas.

Nüüd on osa inimesi, eeskätt noori, teel tagasi ürgaega. Üksteisele sõnumite saatmisega muutuvad laused ja sõnad üha lühemaks ning asemele tekivad märgid. Sellist vestlust võiks otsetõlkes vahendada ehk niimoodi: «mina naerma», «see meeldima» ... Räägitakse aina harvem ning kuigi kõnelejateks on eestlased, ei pruugi teised, täiskasvanud ja intelligentsed eestlased noorte jõminast suurt midagi aru saada.