Õppija huvid on tähtsamad kui aumärk vallavanema pintsaku revääril ehk Mulgi vallas on haridusreform eluküsimus

Hendrik Agur Foto: Andres Haabu / Postimees

HALDUSREFORM ON vormiliselt läbi viidud ja nüüd tuleb hakata tegelema sisuga, sest valdade liitmine ei saanud olla eesmärk omaette.

Rääkisin mõnda aega tagasi kaasa Karksi valla juhtimises, olles volikogu liige ja paar aastat ka esimees. Tõin volikogu istungitele kohale ministreid ja püüdsin veenda inimesi valdade liitmise vajalikkuses. Olin paljudelegi punaseks rätikuks, vallajuhtide turva- ja mugavustsoon oli ohus.

Mäletan täpselt, kuidas 2011. aastal vallavolikogu jõulupeo eel Kopra talus, kui ma kandsin veel volikogu esimehe rolli, palusid mõned vallavalitsuse liikmed mind kõrvale lauda ja tegid «kambaka». Põlevi silmi soovitati mul tagasi tõmbuda ja mitte rääkida rohkem valdade liitmise ja koolivõrgu reformimise juttu. Kujundlikult rõhutati, et kui ma aru ei saa, mida tähendab omavalitsus, siis kirjutagu ma sõna «OMA» suurte tähtedega. Vallajuhid rõhutasid, et raha, mis on omavalitsusel, on küll väike, aga oma.

Usaldada kohalikke ja puhata siinmail vaid oma metsatalus on mõnus. Aga...

LOEN MULGI VALLA uut arengukava aastateks 2019–2025 ja imestan. Milline on valla arengu visioon ja ambitsioon arenguks? Jah, vormiliselt on midagi kirjas, kuid see ei näi eriti usutav ka koostajatele endile.

Võib olla tuleneb vaoshoitus kestvast lastehaigusest – ühinenud omavalitsuste kompromissivajadusest ja riiduminekut vältivast meelsusest. Ühinemisjärgne pinge on ju õhus ning painet on tunda kaugele. Mitte vaielda vastu vallavanemale, kellel on aastakümnete pikkune häälteenamus.

Kurb on see, et arengukavas ei ole midagi sisulist ette nähtud hariduse valdkonna edendamiseks. Jah, ruume peab remontima, kuid see on omavalitsuse elementaarne kohustus. Ei sõnagi gümnaasiumiharidusest ega konkurentsivõimelise hariduse vajalikkusest ning koolivõrgust.

KAS ON IKKA MÕTET pidada jätkuvalt ühes omavalitsuses kahte eraldi gümnaasiumit, kui mõlema kooli gümnaasiumiosas õpib umbes 60 õpilast? Ei ole ju! Kus on otsused, suunad ja visioon, et neid teemasid vähemalt arutadagi? Praeguseks valikuks on valla hariduse hääbumine.

Kas ei oleks mõistlik nüüd juba ühes omavalitsuses paiknevat kahte eraldi tegutsevat gümnaasiumit liita üheks Mulgi gümnaasiumiks? Kas tõesti on vallal selline lai ressurss kasutada, et pidada ülal kõrge professionaalsusega aineõpetajaid? Ja kas neid õpetajaid on? Vaevalt. Riigieksamite tulemuste alaline positsioon Eesti koolide seas ja selle langev suund nii Abja (2018. aastal 131. kohal Eestis) kui August Kitzbergi nimelises (2018. aastal 117. kohal Eestis) gümnaasiumis ei kinnita seda.

Midagi muutmata on Mulgi valla gümnaasiumiharidus hääbumas mõne aastaga ainuüksi evolutsiooniliselt. Aga viimased kannatajad on need praegused noored, kes peaksid homset maailma ehitama nüüdisaegsete arusaamadega ühiskonnast, olema kursis infoühiskonna proovikivide ja võimalustega, olema konkurentsivõimelised Eesti ja maailma ülikoolidesse kandideerides. Tänane kaheksanda või üheksanda klassi õpilane ei pruugi seda veel iseseisvalt tajuda. Sellepärast teevadki otsuseid täiskasvanud – kohalik omavalitsus, mida peaks juhtima rahva poolt valitud valla elust ja arengust hoolivad inimesed.

JÄTKUVALT TEGUTSEVAD gümnaasiumid meie vallas justkui aumärk vallavanema pintsaku revääril ei tohiks olla küsitava väärtusega hariduse hinnaks. Gümnaasiumihariduse reformimisega tuleks tegelda otsekohe.

Minu arvates on Mulgi vallas valida praegu kahe võimaluse vahel: kas reformida ja ehitada üles Abja ja August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi gümnaasiumiosade põhjal üks tubli Mulgi gümnaasium või olla aus ja lõpetada gümnaasiumiastmega tegelemine ning keskenduda heale kodulähedasele põhihariduse pakkumisele, mis ongi ühe tubli kohaliku omavalitsuse esmatähtis ülesanne.

Viljandi gümnaasium on tuule tiibadesse saanud ja pakub maakonnas head haridust. Mulgi vallal tuleb otsustada, kas konkureerida Viljandiga – see tähendab, püüda olla tublim – või saata oma valla gümnaasiumiealised õpilased Viljandisse. See oleks aus noorte suhtes.

Arengukava SWOT-analüüsis on hetkeolukorra kaardistamisel toodud konkurents välja hoopis ohuna. Oi-oi, sõbrad! Kuidas siis nii?

See’p see ongi, miks kipub kohaliku omavalitsuse tasandil nappima kompetentsi gümnaasiumipidajana. Kui me seame lati ise madalale, tõmbame kõrvad peadligi ja laseme hariduselul muutusteta edasi tiksuda, siis ei juhtugi midagi ning inimesed lahkuvad jätkuvalt. See ongi põhjus. Loomulikult minnakse sinna, kus on parem keskkond, parem haridus ja teenitakse rohkem raha.

ARENGUKAVA KOOSTAMISEL justkui kaasati ka vallaelanikke. Läksin minagi huviga 2018. aasta 28. oktoobril kohale Karksi kultuurikeskusesse, kus oli välja kuulutatud Mulgi valla arengukava avalik arutelu. Kohal oli kümmekond tublit asjahuvilist inimest, aga ei olnud vallavanemat, kes oleks pidanud või võinud olla diskussiooni eestvedajaks ja partneriks.

Soovisin eespool nimetatud haridusvaldkonna kitsaskohtadele tähelepanu osutada, selgitusi küsida, arutada ja ka vaielda. Sest välja oli ju kuulutatud arutelu. Aga arutada ei saa, kui ei ole partnerit.

Olin eelnevalt lugenud arengukava haridusvaldkonna hambutut osa ega suutnud sellega leppida. Tegin koosolekul ettepanekuid seda valdkonda parandada, aga sinna see jäi. Arengukava koostamise hariduse valdkonda oli juhtinud vallavanem ise ning kohalolnud vangutasid pead, sest teada oli, et midagi muuta ei tohi, kõik peab jääma nii, nagu olnud.

Seega: kaasamine oli kahjuks fiktiivne ning see kajastub praeguseks vastu võetud Mulgi valla arengukava sisus. Kurb.

Möödunud kümnendi alguses olin valdade liitmise osas oma visioonides mõned aastad ajast ees. Ometi on nüüd kena tõdeda, et vallad on ju lõpuks liitunud ja elu kulgeb kenas rütmis edasi. Tore. Aga võimalused, mida ühinenund omavalitsused suudavad pakkuda – näiteks mõistlik haridusreform –, on jäetud kasutamata.

VALDADE LIITUMINE oli kompromisside kunst. Hambad ristis tuli oma valla ambitsioonidest taanduda ja püüda kokku leppida, et inimesed riidu ei läheks ning ühine vald sünniks. Tunnustus läbirääkijatele selle eest!

Keskus Abja-Paluojal või keskus Karksi-Nuias – need vaidlused näisid Pearu ja Andrese kemplustena. Ükskõik millise ovaallaua taha koguneb volikogu, peaasi on sisu, mida seal otsustatakse. Lummava iluga Karksi orud ja mäed jäävad alati oma kohale, samuti Abja mõisa kandi käänulised ja vanaaegsed teed ning Halliste kiriku tornis kõrguv kukk.

Inimesed oskavad oma kodupaika hinnata teiste väärtuste järgi. Kohaliku omavalitsuse igapäevaelust on võimalik taanduda oma metsatalu varju ja elada hoopis omas rütmis. Ma arvan, et enamik inimesi nii teebki.

Maal on tõesti mõnus. Alati tahan siin olla, sest rahu ja vaikus on meeldivad ning kosutavad. Aga kui sa näed, et kodutalu tagune jookseb inimestest tühjaks omavalitsuse rumalate otsuste või tegemata jätmiste pärast, tuleb suu avada. Ja kui vaja, siis taas käised käärida.

KUI MAAKONNAS RINGI vaadata, siis ei ole pikka pidu kooli gümnaasiumiosal Tarvastus ega Suure-Jaani pisikesel gümnaasiumil. Ka need on hääbumas.

Vallajuhid! Laske lahti gümnaasiumiosast oma valla koolide juures ja seadke õppija huvid kõrgemale. Kooli on vaja õppijale, mitte vallajuhile või ametnikule.

Viljandis on uus väärikas ja tublilt tööd alustanud gümnaasium ning lapsed saavad sealt parema hariduse. Pakkuge kohapeal kodulähedast head alg- ja põhiharidust ja te teete sellega teene oma rahvale. Koolid saavad keskenduda tublile põhiharidusele, mis on tähtsam ja tänuväärsem kui nõrk gümnaasiumiharidus.