Riik aitab korterelamuid korda teha

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortermaja renoveerimine.
Kortermaja renoveerimine. Foto: Meelis Meilbaum

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist saatis kooskõlastusringile korterelamute rekonstrueerimistoetuse määruse eelnõu, mille kohaselt on korteriühistutel võimalik saada korterelamu kordategemiseks ja soojusenergia kulude vähendamiseks riiklikku tuge.

"Soovime jätkata korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist ja seeläbi elamufondi ajakohastamist. Selleks on 2019. aastal ette nähtud 17,5 miljonit eurot, millest saame toetada ligi viiekümne korterelamu rekonstrueerimist," märkis Tammist.

Riik toetab enne 1993. aastat kasutusse võetud korterelamu terviklikku rekonstrueerimist Tallinnas ja Tartus 30 protsendi ulatuses. Tallinna ja Tartuga külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara turuväärtus on taotluse esitamisele eelneva aasta andmetel kõrgem kui 500 eurot ruutmeeter, Elvas, Haapsalus, Keilas, Kohilas, Kuressaares, Maardus, Otepääl, Paikusel, Pärnus, Rakveres, Raplas, Saugas, Uuemõisas ja Viljandis on korterelamu rekonstrueerimise toetuse osa 40 protsenti. Teistes asustusüksustes on toetuse määr 50 protsenti.

"Sellise diferentseerimisega tagatakse paremini toetuse regionaalne jagunemine üle Eesti ning hoogustub korterelamute rekonstrueerimine lisaks suurematele asulatele ka maapiirkondades," selgitas minister Tammist.

Lisaks korterelamute täielikule renoveerimisele võimaldab toetus väiksemaid renoveerimistöid. Rekonstrueerimisel, mille puhul ei nõuta soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamist, on toetuse osa 10 protsenti väiksem ning seda toetust ei anta Tallinna ja Tartu korterelamute rekonstrueerimiseks.

Korterelamute rekonstrueerimise toetust hakkab välja andma sihtasutus KredEx, kes teatab taotluste vastuvõtmise alustamisest eraldi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles