Juhtkiri. Ilusama elu kõrvalt

Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ütles seekordses aastapäevakõnes muu hulgas järgmist: «Täna on siin saalis kutsutute hulgas omastehooldajaid, lastemajade töötajaid, autistide abilisi, puudega laste kasvatajaid ja õpetajaid, sotsiaaltöötajaid ja noorsootöötajaid, naiste varjupaikade pidajaid – palju neid, kes tahaks, et nende mured ei oleks ühiskonnas kogu aeg tagaplaanil. Jah, ka tagaplaanil toimub iga päev ja üha enam positiivset, sest eks tõusulaine tõsta kõiki paate. Aga nende oma isegi mitte võrdselt, vaid pigem tõesti siis, kui ilusama elu kõrvalt mahti saab.»

Need mõtted väärivad esiletoomist, sest abivajajate ja nende aitajate kitsikusest on Eesti ühiskonnas üsna äkitsi palju ja sealjuures suhteliselt ühtemoodi rääkima hakatud. Seda ilmestab aastapäeval mõni tund enne presidenti Viljandis esinenud linnapea Madis Timpsoni kõne. Nagu tänasest lehest võib lugeda, tähendas meer, et tõelist edu ja õnne saab ühiskonnas saavutada ainult sellega, kui me märkame endast nõrgemaid ja hättasattunuid ning neist hoolime.