Psühholoog hingehädadest: kuniks on elu, on lootust

Psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa tõi näite, kuidas tähelepanelikkus aitas. Tüdruku hinded käisid alla. Õpetaja märkas tüdruku eksistentsiaalset arutelu kirjandis ning neiu sai abi. Foto: Erakogu

Kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul saab paljude psüühiliste häiretega elada – ja isegi hästi –, aga just siis, kui neile võimalikult varakult jaole saada. Aastaid Põhja-Eesti regionaalhaiglas töötanud ja nüüd vaimse tervise portaali Peaasi vedav spetsialist ütles, et näiteks suitsiidikäitumine läheb noortel tavaliselt üle. Meedias aga võiksid sel teemal sõna saada eelkõige need inimesed, kes on enesetapukatse järel ellu jäänud.

Millised on Eesti laste ja noorte peamised mured, millega psühholoogi juurde jõutakse?

Portaali Peaasi poole pöördutakse peamiselt depressiooni ja ärevuse sümptomitega. Need on ka kõige levinumad vaimse tervise probleemid.

Kui palju on päris noori pöördujaid?

E-nõustamisse alla 12-aastased ei ole kirjutanud. Laste probleemidele otsivad lahendust vanemad, enamasti tuleb siin samuti ette depressiivsuse või ärevuse vorme. Nooremate laste puhul otsitakse abi ka aktiivsus- ja tähelepanuhäire või autistlike joonte korral.

Millised on probleemide levinud põhjused?

Kindlasti peresuhted, kiindumussuhte kujunemine, sotsiaalsed või majanduslikud asjaolud. Suurematel lastel on igasugune kiusamine suur riskifaktor. Tihti on enne häire avaldumist olnud tugevat stressi tekitav sündmus.