Marek Tiitsi raport: Tuleviku viimane treeningmäng tõi argipäeva ukse taha

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mulluse Premium-liiga hooaja eelviimases mänguvoorus purustas Tulevik koduväljakul Narva Transi koguni 4:1. Reedeses treeningmängus said Viljandi mehed aga aimu, et uus hooaeg ei alga sealt, kus vana pooleli jäi ning Trans pani jõuvahekorrad paika kontrollkohtumise esimese poolaja kiirete väravatega.
Mulluse Premium-liiga hooaja eelviimases mänguvoorus purustas Tulevik koduväljakul Narva Transi koguni 4:1. Reedeses treeningmängus said Viljandi mehed aga aimu, et uus hooaeg ei alga sealt, kus vana pooleli jäi ning Trans pani jõuvahekorrad paika kontrollkohtumise esimese poolaja kiirete väravatega. Foto: Marit Stepanova

Reedel leidis Tallinnas Infoneti hallis aset hooajaks valmistumise treeningkohtumine JK Narva Transiga. Kohtumine lõppes Tulevikule 1:3 kaotusega. Peatreener leidis mängujärgses kommentaaris nii head kui halba, ent nentis, et senised treeningmängud pole olnud tasemelt Narva vastu peetuga võrreldavad.

Kohtumine algas maruliselt, kui mängu teisel minutil suutis piirilinlaste talvine täiendus, leedukas Julius Kasparavicius paremalt äärelt tulnud teravale tsenderdusele pealöögiga sellise vungi peale keerata, et Tuleviku kaitsjad ja väravasuul seisnud Andreas Kallaste ei jõudnud võrku vihisevale pallile isegi pilguga reageerida.

Narva surve aga üha tugevnes ning hambad ristis rünnakulaviine tõrjunud Tuleviku kaitseliin, eriti äärekaitse, tõmmati lõpuks ikkagi ribadeks. 29. minutil skooris taas Kasparavicius ning 38. minutil lisas oma tabamuse Kasparaviciuse teisele väravale söödu meisterdanud endine florakas, alles mõne päeva eest Transiga liitunud Joseph Saliste.

Ajuti tundus, et kollasärgid leiavad punase teerulli alt siiski väljapääsu, ent niipea, kui Tulevik vähegi vabamalt palli liigutama pääses, nihutas Trans liine taas kõrgemale ning tõstis seeläbi survet veelgi.

Päästev poolajavile kõlas seega Tuleviku 0:3 kaotusseisult.

Teisele poolajale tuli Viljandi hoopis teise hingamisega ning platsil hakati riietusruumis peatreenerilt saadud juhtnööre märksa aktiivsemalt ellu viima. See päädis sellega, et Transi rünnakulained vaibusid ajuti hoopis ning alates 60. mänguminutist võttis Tulevik mänguohjad enda kätte ja korraldas Transi trahvikastis ja selle ümbruses rünnaku rünnaku järel.

Tasu selle eest tuli 73. minutil, kui Mark Edur avas kaitseliinist rünnaku hea poolpika sööduga ning poolajapausil vahetusest mängu sekkunud Rainer Peips saatis talle täpselt jalga tulnud palli mööda maad trahvikasti. Seal oli valvel Indrek Ilves, kes olukorras lõpuni peremeheks jäi ning väravast välja tõtanud Narva väravavahi üle mängis. 1:3.

Värava tagasi löönud, elavnes Tuleviku mäng veelgi märgatavamalt ning lõpuvileni jäänud minutite jooksul külvati Transi liinides segadust sel määral, mis sundis piirilinlasi ajuti kümne mehega kaitsesse vajuma. Skoori suurendada Viljandi meestel hoolimata rünnakulainete jõulisusest siiski ei õnnestunud ja 1:3 kaotusega tuligi koduteele asuda.

Peatreener Sander Posti kommentaar

Mis sõnadega võtate kokku esimese poolaja?

See oli reaalsuskontroll. Täpselt see, mis täna toimus, ootab meid juba paari nädala pärast, nädalast nädalasse ees esiviisiku meeskondade vastu. Ja mehed said sellest, ma väga loodan, täna ka aru. Sisuliselt saime nokdauni juba teisel minutil, kui esimene pall tuli võrgust korjata, nokaut aga saabus kolmandaga ja viis minutit enne poolaja lõppu oli mäng tehtud. Mängu sisselamine võttis meil liiga kaua, Narva pakutav tempo ja palliga mängu kiirus olid hoopis midagi muud, kui see, millega oleme senistes treeningmängudes silmitsi seisnud.

Mis teisel poolajal muutus?

Teise poolajaga olen märksa rohkem rahul. Tegime riietusruumis oma korrektiivid ja ehkki Trans üritas teisel poolajal jätkata sealt, kus esimese lõpus pooleli jäädi, ei lasknud me neil seda teha. Tekitasime järjest ohtlikke olukordi, ühe neist realiseerisime. Mängisime teisel poolajal hästi, aga paremat meeskonda ma ei valiks, olime Narvaga võrdsed. Ütlen nii, sest treeneri silmale oli pisut liiga palju olukordi, kus meid üle mängiti ja minu jaoks olid need sageli ohtlikumad, kui need, mis esimesel poolajal meile löödud väravaga lõppesid. Loodan, et mäng täitis oma eesmärgi, et teha meeskonnale selgeks, mis meid paari nädala pärast ees ootab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles