Maavalitsus otsib õpetajate vaktsineerimiseks arsti

Kollatõve vastu vaktsineerimine tähendab süsti õlavarde. Arst peab aga enne veenduma, et inimesel pole vaktsiinile vastunäidustusi, ja seetõttu on täpselt reglementeeritud, kes ja kuidas võib süsti teha. Lisaks tuleb vaktsiini hoida kindlal temperatuuril ja kõik see muudab maakonna õpetajate vaktsineerimise keeruliseks ettevõtmiseks.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Kollatõvevastaseks võitluseks välja mõeldud õpetajate vaktsineerimise plaan sai tagasilöögi, sest pole jõutud kokkuleppele, kas õpetajad peaksid süsti saamiseks sõitma haiglasse või arst kooli.

«Küsimus on selles, kas 345 õpetajat peaksid minema ühe arsti juurde või arst 345 õpetaja juurde,» selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. «Ma kardan, et kui õpetajad peavad minema süsti saamiseks haiglasse, siis pooled sinna ei jõua.»

Kruuse tunnistas, et pärast seda, kui ravimifirma oli nõus andma osa A- ja AB-hepatiidi   vaktsiinist Viljandimaa õpetajatele tasuta, tundus kõik edasine juba lihtne. Paraku selgus sel nädalal, et maavalitsuse ja haigla arusaamad, kuidas vaktsineerimist korraldada, lähevad lahku.

Haigla kutsub enda juurde

Viljandi haigla kommunikatsioonijuhi Krista Valdvee sõnul on haigla valmis heategevuslikus korras õpetajaid vaktsineerima, nii tööajal kui väljaspool seda, kuid süstimine leiaks aset haigla ruumides. «Ületöö eest tasuks spetsialistile haigla,» lisas ta.

Valdvee selgitust mööda töötab haiglas üks spetsiaalse ettevalmistusega nakkustõrjearst, kes tegelikult on poole kohaga ka mikrobioloog.

«Kui ühe päeva jooksul jõutakse vaktsineerida 30 inimest, kuluks kõigi õpetajate kaitsesüstimisele 20 päeva,» nentis ta. «Väljasõitude tegemine mööda maakonda võtaks koos sõiduaja, vaktsiinide hoiutingimuste leidmise ning vahendite pideva kokku- ja lahtipakkimisega liiga palju arsti väärtuslikust tööajast ja seda haigla endale lubada ei saa,» lisas Valdvee.

Lembit Kruuse ütles, et ka õpetajate tööaeg peaks olema hinnatud ja seetõttu tuleb leida võimalus, kuidas vaktsiin koos pädeva süstijaga ikkagi koolidesse jõuaks. Maavanema sõnul ei süüdista ta tekkinud olukorras haiglat. «Haigla on haigete ravimiseks, meil on aga tegemist tervete inimeste kaitsmisega ja selleks pole toimivat süsteemi,» nentis ta.

Et vaktsiin on retseptiravim, pole seda võimalik õpetajatele kätte jagada. Tavaliselt väljastab perearst inimesele retsepti, millega too ostab apteegist vaktsiini ja peab sellega jõudma poole tunni jooksul perearsti kabinetti, kus talle süst tehakse. Vaktsiin, mis tuleb õpetajatele tasuta, viiakse ravimifirmast otse haiglasse ja sealt edasi tohib seda transportida täpsete reeglite järgi.

Maavanem otsib lahendust

Maavanema kinnitusel töötavad maavalitsuse ametnikud selle nimel, et leida lahendus koolidesse jõudmiseks. «Terviseameti kohalik juht lubas anda auto ja vajalikud konteinerid,» kirjeldas Lembit Kruuse esimest töövõitu.

Raskem on aga arstiga. Ükski perearst polnud nõus vaktsineerimist enda kanda võtma, sest teise nimistusse kantud patsiendi süstimise korral tuleks tal täita väga mahukas dokumentatsioon. Kokkulepe saavutati küll ühe kooliõega, kes tohib süstida, kuid pole arsti, kes vastutuse enda kanda võtaks. «Ütlesin oma töötajatele, et arst tuleb leida. Kas või naabermaakonnast,» lisas maavanem.

Eile päeval jõudsid haigla ja maavalitsus ühele meelele, et vähemalt paar väljasõitu maakonda võiks haigla arst teha.

Haigla nakkustõrjearsti Ruth Männiku sõnul pole kollatõvevaktsiinil küll palju vastunäidustusi, kuid arst peab enne süstimist kindlasti kontrollima, milliseid ravimeid inimene tarvitab ja kas tal on kroonilisi haigusi. Mingil juhul ei tohi olla ägedat haigust, näiteks palavikku. Männiku selgituse järgi pole vaktsineerimine võimalik nii-öelda liinitööna, kus inimesi lihtsalt järjest süstitakse.

Viljandi maavalitsus asus õpetajate vaktsineerimise võimalust uurima juba kuu aega tagasi ning jõudis hiljuti kokkuleppele ühe ravimifirmaga, kes nõustus Viljandimaa õpetajatele andma vaktsiini osaliselt tasuta.

A-hepatiidi ehk kollatõve vastu saab iga õpetaja soovi korral esimese süsti tasuta. See tagab esmase kaitse. Kui inimene soovib saada pikaaegset kaitset, tuleks poole aasta möödudes teha ka teine süst ja selle eest juba ka maksta. Üks vaktsiinidoos maksab ligi 30 eurot.

Pikaaegseks kaitseks AB-hepatiidi vastu tuleks teha kolm süsti. Kaks esimest doosi annab ravimifirma siinsetele pedagoogidele tasuta.

Augustis maakonnas levima hakanud kollatõbi pole raugenud. Läinud nädalal haigestus Viljandimaal kaheksa inimest ning mõne kuuga on registreeritud 101 haigestunut. Meedikute hinnangul on kõige kindlam kaitse selle haiguse vastu vaktsineerimine.

Tagasi üles