Veekeskusest maamehe pilguga

Alar Karu

FOTO: Marko Saarm/Sakala

ET VEEKESKUST on Viljandi poliitikud nii palju aastaid lubanud ja seda teemat on ajakirjanduses iga nurga pealt kajastatud, on paras julgustükk sel teemal veel sõna võtta – väga kerge on saada naerualuseks. Samas leian, et enne viimaseid pakkumisi ja otsustavaid hääletusi peaks ka Viljandi vald oma seisukoha välja ütlema.

MIKS TOETAB vald linna poliitikute lubadust?

See on juba ise suur ime, et vald on linnale appi tulnud, et veekeskuse tekkele üheskoos kaasa aidata. Kardan, et kui vallad ei oleks liitunud, poleks keegi neist eraldi praegu nõus nii suurelt veekeskuse rajamist toetama. Kindlasti on see üks haldusreformi positiivne tulemus, et arengusuundi valides suudetakse näha kaugemale kui ühe omavalitsuse piirid.

MIKS EI TOETANUD vald SEB hoone lammutamist ja veekeskuse rajamist kesklinna?

Vallavalitsus leidis, et omavalitsuse eesmärk ei saa olla rajada ise meelelahutuslik veekeskus, võttes endale kogu majandamise riski. Ühtlasi oleks niiviisi loodud väga ebasoodne ärikeskkond spaahotellide tekkeks tulevikus Viljandi linna ja järve äärde.

Viljandi järve rannaalale on detailplaneeringutega ette valmistatud koguni kaks kinnistut veekeskuse arendamiseks. Miks siis nüüd järsku oleme valmis avaliku rahaga kõiki neid tulevikuplaane lõhkuma ja mitte oluliseks pidama?

Samas oleksime kindlasti toetanud spaakeskuse rajamist kesklinna, kui oleks välja pakutud äriidee naaberkinnistu omanikelt Viljandi Tarbijate Ühistult (VTÜ) või koostöös nendega. VTÜ kaubamaja sobiks ju väga hästi hotelliks, spordihoone jääks selle kõrvale ja veekeskus nende kahe vahele. Linn ja vald oleksid sel juhul olnud ujumisteenuse ostjad.

Paraku sellist pakkumist ei tulnud ja tegelikult ei tea praegu isegi ükski VTÜ ligi 500 liikmest, mis plaanid on ühistul uue detailplaneeringuga. Raske on üldse aru saada, kellele VTÜ kuulub ja kasumit teenib. Igatahes ei ole need kasumisaajad VTÜ liikmed.

KUIDAS MINNA EDASI? Milline tee on kallis ja milline üle jõu käiv?

Alustada tuleks sellest, et kõiki Viljandi veekeskusega seotud ebaõnnestumisi tuleks võtta kui õpetlikku teekonda tähtsa eesmärgi saavutamise poole. Uus võimalus on olemas. Linna tulevikuplaneeringutele vastavalt soovitakse rajada Viljandi järve äärde spaahotell linna ja valla soovidele kohandatud veekeskusega.

Me ei peaks praegu keskenduma ainult linna ja valla rahalisele panusele ujumisteenuse ostmisel, vaid kogu investeeringu suurusele ja hilisemale positiivsele mõjule piirkonnale. Spaahotell koos veekeskusega läheb investorite hinnangul maksma kuni 30 miljonit eurot. See on suurem kui Viljandi valla eelarve ja peaaegu sama suur kui Viljandi linna eelarve! Millal viimati tegid ettevõtjad nii suure investeeringu Viljandi linna arengusse?

Ma ei hakka siinkohal arvutama ja seletama hilisemat kasu linnale: 150 töökohta, konverentsikeskus, lisaööbimised linna teistes hotellides, Ugala külastused, linna tänavaelu elavnemine ...

KUI VÕRRELDA ise ehitamist ja teenuse ostmist, siis kindlasti on vallale ja linnale odavam ujumisteenust osta. Näiteks äsja avatud Suure-Jaani tervisekoda läks Põhja-Sakala vallale maksma ligi 4,5 miljonit eurot ja ega sellega valla rahaline panus veel lõpe.

Aqva esialgse pakkumise juures peaksid Viljandi linn ja vald võtma kahe peale kohustuse osta ujumisteenust 4,5 miljoni euro eest 10 aasta jooksul. Omavalitsused, mis on mõlemad Põhja-Sakala vallast kaks korda suuremad, peaksid välja käima kaks miljonit eurot. See on kaks korda vähem, kui kulutas Põhja-Sakala oma veekeskusele.

Pakkumine on väärt, et mõlemad volikogud kaaluksid tõsiselt selle vastuvõtmist. Seni on Viljandi vallavolikogu olnud spaaprojekti suhtes väga toetav. Usun, et on ka edaspidi.

Viljandi linnavolikogu liikmete hääletuste tulemusi jälgides ei ole kahjuks nii positiivset hoiakut märgata. Ujumishankele mineku pooltki oli ainult ühehääleline ülekaal.

VEEKESKUSE RAJAMISE idee ja lubadused on nii pika ajalooga, et tegelikult on kõik Viljandis võimul olnud erakonnad jõudnud oma valijatele veekeskust lubada. Nüüd on õige aeg lubadust pidada.

Viljandi linnavolikogu liikmetel oleks viimane aeg unustada, mis värvi jopega nad turuväravas enne valimisi hääli püüavad, ja hääletada nii, nagu valijad neilt ootavad.

PÕHJENDUS, et raha pole, ei ole kah päris õige. Pigem tuleb kogu eelarvestrateegia üle vaadata ning kaaluda, kas kõike on vaja teha nii suures ulatuses ja sellises ajakavas. Kui soovitakse, leitakse lahendus igale olukorrale.

Tuletan meelde, et ujumisteenuse eest tuleb hakata reaalselt maksma alles kahe aasta pärast. Usun, et linn leiab ka oma eelarvest vajalikud summad, et teha Viljandist koos Viljandi vallaga spaalinn.

Edu meile kõigile selle suurepärase unistuse täitmisel!

Tagasi üles