Viitamisreeglite vastu eksitakse juba algkoolis (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Piret Aus
Piret Aus Foto: Elmo Riig

Sel nädalal sai riigikogu liikme Rainer Vakra aastaid tagasi kirjutatud bakalaureusetöö plagiaadisüüdistuse, mis on suurema tähelepanu alla toonud arutelu akadeemilise petturluse üle. Tartu ülikooli kultuurikorralduse eriala lektor Piret Aus tõdes, et teiste materjali kasutamist ilma sellele viitamata tuleb ette kahetsusväärselt palju.

Piret Aus kirjutas oma Facebooki seinal, et on õpilaste viitamisprobleemidega kokku puutunud nii rakenduslikul, bakalaureuse- kui ka magistritasemel. Postituses oli kirjas, et ühel viimatisel kaitsmisel oli kaheksast tööst seitsmes kasutatud teise autori loodut ilma nõuetekohase viitamiseta.

Piret Aus nentis, et probleem saab alguse juba algkoolist, sest harjutakse varakult internetist materjali kopeerima. "Kui on vaja teha referaat või uurimustöö, võetakse info Vikipeediast. Ülikool aga ei aktsepteeri Vikipeediat allikana, sest see ei ole teaduslikult kontrollitud. Asi algab peale sellest, kui kooliõpetajad lasevad tavaliste klassitööde, referaatide ja seinalehtede tegemisel suvaliselt materjale alla laadida ja panna oma nime sinna alla."

Tagasi üles