Veebruari alguses saabunud soojad ja vesised ilmad sulatavad õhemaks talve jooksul veekogudele tekkinud jääkihti, mistõttu päästeameti pressiteenistus paneb inimestele südamele enne jääle minekut veenduda selle ohutuses.
Soe ilm muudab jää ohtlikult õhukeseks
"Veebruar on alanud üsna soojalt ning ilmaprognoosid lubavad plusskraadide jätkumist. See aga tähendab, et veekogusid kaanetanud jääkiht hakkab sulama ning jääle minek võib olla ohtlik," selgitas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala ning lisas, et uisusõpradel on turvalisem sportimiseks valida mõni tehisliuväli.
Jääkattele tasub minna siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Populaarsematel siseveekogudel käivad jää paksust mõõtmas päästeameti komandod ning andmeid saab vaadata kaardirakenduselt. Andmeid uuendatakse kord päevas seni, kuni on näha, et jääolud on muutunud taas stabiilseks ehk jää on üle kümne sentimeetri paks ja ilmateade lubab pidevat külma.
Olenemata sellest, milliseid olusid jääkaart kajastab, on see informatiivne ja annab nägemuse üldisest seisust. Selles, kas jää on ohutu, peab iga inimene ise veenduma.
Jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid, ka siis, kui jää pakus on lubatud 10 sentimeetrit, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda. Mida kiirevoolulisem veekogu, seda ebaühtlasem on jää.
Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse kiiremini.
Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Lapsevanematel palub pressiteenistus rääkida lastele hapra jääga seonduvatest riskidest ning hoida oma lastel silm peal. Kui märkate hädalist või vajate ise abi, tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabinumbril 112.