Suurem osa kortermajadest ei järgi tuleohutusnõudeid

Suitsuandur peab olema igas korteris. Foto: Marko Saarm

Päästeameti pressiteates seisab, et veebruari esimesel nädalal kontrollitud hooneist oli tuleohutuse vaatest korras vaid 22 protsenti.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnul kontrolliti seekordse reidi jooksul 328 kortermaja, tuleohutusnõuded olid puudulikult täidetud neist enamikus ning ka ühe maja kohta oli puudusi rohkem kui üks.

"Suurim murekoht on endiselt trepikodades hoitavad lapsevankrid, jalgrattad, potililled ja vana mööbel, mis saavad takistusteks majast väljumisel ning tekitavad süttides suitsu, mis jätab majaelanikud korteritesse lõksu," selgitas Tähe.

4.–8. veebruarini kestnud kortermaja reidide käigus kontrolliti 328 maja, puudusi leiti 256 majas. Kokku tuvastati 575 puudust, mis teeb keskeltläbi 1,75 puudust kortermaja kohta.

Tähe lisas, et kortermajade trepikojad ei ole mõeldud kolikambriteks, vaid just nimelt majast ohutuks väljumiseks olukordades, kui on juhtunud halvim.

"Kortermajade ühiste pindade jagamisel tuleb arvestada kõigiga. See tähendab, et enda isiklikke asju ei ole mõistlik teistel jalus hoida. Sinu lapsevanker või jalgratas võib saada kellelegi saatuslikuks. Seepärast olime seekord ka karmimad kui tavaliselt ning hoolimatutele allahindlusi ei teinud. Evakuatsiooninõuete rikkumiste suhtes on päästeametil täisleppimatus,“ lisas Tähe.

Osa rikkumisi oli võimalik kohe lahendada, kuid 106 juhul alustasid inspektorid ka menetlust. Lisaks tavapärasele menetlusele on päästeametil sellest aastast õigus rakendada lihtsamate väärtegude puhul lühimenetlust. Lühimenetlust on õigus läbi viia näiteks kohustusliku suitsuanduri puudumise, tuletõkkeuste lahti hoidmise, evakuatsiooniteedel liikumist takistavate või põlvematerjalist asjade hoidmise, katkise või ohtliku küttesüsteemi kasutamise ja õigeaegselt korstna pühkimata jätmise eest. Lühimenetluse korral määratakse rikkujale trahv 40 eurot.

2018. aastal hukkus eluhoonete tulekahjudes 45 inimest, neist korterelamutes 22 ja eramajades 21. Lisaks hukkus üks inimene suvilas ja üks ridaelamus. Sel aastal on tulekahjudes hukkunud juba kaheksa inimest.

Päästeamet kontrollib tuleohutusnõuete täitmist igapäevaselt, kuid lisaks tehakse eelmisest aastast reididena kontrollkäike kogu Eestis. Süstemaatilised kontrollkäigud annavad tuleohutuse olukorrast realistlikuma ülevaate.

Tuleohutusnõuded korteris

*Eluruumis peab olema töökorras suitsuandur. Tahke- või gaasiküttega eluruumi paigalda lisaks vinguandur.

*Hoolda küttesüsteeme! Hooldatud küttesüsteem on ohutu ja kestab kauem.

*Korteri uks võiks olla seestpoolt ilma võtmeta avatav, et tulekahju korral sinna lõksu ei jääks.

Tuleohutusnõuded kortermaja ühiskasutataval pinnal

*Hoidke ühiskasutatavad väljumisteed puhtana. Trepikoda on ehitatud nii laiaks just seepärast, et kui ohuolukorras kõik majaelanikud korraga väljuda soovivad, on see võimalik.

*Väljumisteele jäävad uksed peavad olema võtmeta avatavad juhuks, kui olete tulekahju või muu õnnetuse korral võtmed tuppa või jope taskusse unustanud. Selliselt ei jää te lõksu ning saate ohutult hoonest väljuda.

*Kui keldriuks avaneb trepikotta, peab see olema tuletõkkeuks, et keldritulekahju korral ei leviks suits trepikotta. Vastasel juhul jääb kogu maja rahvas lõksu ega pääse välja.

Allikas: rescue.ee