R, 9.12.2022

Parmupillikuninganna

Eda Kivisild
, reporter
Parmupillikuninganna
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Cätlin Mägi
Cätlin Mägi Foto: Kristi Markov

Viljandi pärimusmuusika festivali fännile ei ole Cätlin Mägi nimi võõras. Ta on sellel üles astunud nii Vägilaste kui ka Ro:Toro koosseisus.

Eelmise aasta lõpus tunnustas Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts oma valdkonna silmapaistvaid tegijaid ning Cätlin Mägi pälvis aasta rahvamuusiku tiitli. 1. veebruaril jagas tunnustusi Eesti Kultuurkapital ja Mägi sai rahvakultuuri sihtkapitali kategoorias pärimuskultuuri aastapreemia. 2. veebruaril esitas Mägi koos Jaan Pehki, Hanna-Liina Võsa, Liisi Koiksoni ja Liina Saarega laulu «Parmumäng» «Eesti laulu» teises poolfinaalis.

Jaan Pehk ütleb, et nad on Cätliniga suured sõbrad. «Alati ootavad tema köögis värsked pannkoogid ning tuba on täis muusikat ja andekate laste rõõmsaid kilkeid,» räägib ta. «Toeks on tark ja tubli abikaasa Marko. Põrandal on ringi vudimas taks Tommi, seintel ja laes turnib kass Kaisu ning akvaariumis kulgevad õnnelikud kalad.»

Cätlin Mägi on pärit Raplamaalt, tema praegune kodu on aga Viljandis ja teisiti ei kujuta ta elu ettegi. «Viljandi on pärimusmuusiku jaoks parim koht,» leiab ta. «Siin on kultuuriakadeemia, pärimusmuusika ait ja muusikakool, kus saab ka pärimussuunda sisse põimida.»

Ise jõudis Mägi pärimusmuusika juurde teismelisena. Ta sattus pärimusmuusika festivalile ja mõnele pärimusmuusika kontserdile, siis nägi aga «Eurovisiooni» Eesti eelvooru, kus Hanna-Liina Võsa ja Maarja-Liis Ilus laulsid ning Celia Roose mängis torupilli.

«Kui ma nägin, et «Ohoo: naine võib torupilli mängida!», sain aru, et lähen pärimusmuusikat õppima, ja valituks osutus just nimelt torupill,» kõneleb ta ning lisab, et enne seda ta torupilli mänginud ei olnud, vaid oli muusikakoolis plokkflööti ja klaverit õppinud.

Kultuurikolledži pärimusmuusika erialale astus Cätlin Mägi 1997. aastal. Koos temaga õppisid näiteks Anu Taul ja praegune «Hiiu folgi» korraldaja Astrid Nõlvak. «Meil olid kursusel ainult neiud,» mainib ta.

Torupilli õpetas Cätlin Mägile Ants Taul ja samal ajal õppis ta Neeme Punderi käe all flööti. Celia Roose õpetas rahvalaulu aineid. «Mitu guru minu jaoks,» tunnustab Mägi oma õpetajaid.

Kultuuriakadeemia pärimusmuusika õppejõud Celia Roose märgib, et nad mõlemad asusid toonasesse Viljandi kultuurikolledžisse 1997. aastal: Mägi õppima, tema õpetama. «Nii õpingute ajal kui ka hiljem on Cätlin käinud minu juures Võrumaal: laulmas, tantsimas, mängimas ja sporti tegemas.»

Roose meenutab, kuidas ühel augustiööl käidi Mägi eestvedamisel mitu tiiru saunas, järves ujumas ja kõrgel metsavahitornis ronimas. «Cätlinit iseloomustabki visadus. Ta süveneb ja viib asjad lõpuni,» räägib ta. «Cätlin toimetab alati rõõmsa meelega ega kuluta aega vaagimisele, kas teha või mitte. Temale on asjad üsna kiiresti selged. Aega kasutades on ta ökonoomne ja sestap jõuab teha palju.»

Torupilli mängima õppida ei olnud Cätlin Mägi sõnul keeruline. «Tööd tuleb teha, siis saab kõigega hakkama. Ka kopsumaht on treenitav.»

Ta hindab väga kultuuriakadeemias oldud aega ning räägib sellest, kuidas ühel hetkel olid nad Celia Roose talus Võrumaal, laulsid lõkke ääres rahvalaule ja järgmisel hetkel esinesid «Jazzkaare» kontserdil. «Sellised äärmused tegid pärimusmuusika maailma huvitavaks.»

Kultuuriakadeemias on täiesti tavaline, et pärimusmuusika õpilasest saab peagi õpetaja, ja erand ei olnud ka Cätlin Mägi. Praegu on ta nii õppejõud kui pärimusmuusika eriala juht.

Pärimusmuusika eriala õppekohad on kultuuriakadeemias täis, ehkki Mägi arvates võiks konkurents suuremgi olla. «Megatungi ei ole,» märgib ta.

Igal aastal võetakse vastu viis-kuus üliõpilast ja kokku on sel erialal paarkümmend tudengit.

Cätlin Mägi käe all õppinud pärimusmuusik ja ansambli Trad.Attack! liige Sandra Vabarna ütleb, et Mägi on suurepärane õpetaja: inspireeriv, loominguline, töökas ja nõudlik. «Ta suutis ka kõige igavamad harjutused põnevaks teha ning see motiveeris harjutama ja edasi pürgima.»

Vabarna meenutab, kuidas ta õppis torupilli burdoone* häälestama. «See käis nii, et Cätlin tuli klassi ja keeras kõik torud häälest ära ja mina pusisin need tagasi häälde. Siis ta tuli jälle ja ajas kõik sassi ja mina jälle häälestasin, kuni sain asja selgeks.»

Vabarna tunnistab, et Mägi on olnud talle suureks eeskujuks ka bänditegemises ning laste saamise ja muusiku elukutse ühendamises. «Kindlasti on Cätlinil üks olulisemaid rolle minu muusikuks saamise teel,» rõhutab ta.

Cätlin Mägiga hulga koostööprojekte teinud Viljandi muusikakooli direktor Tonio Tamra nendib, et enne Mägiga tutvumist ta ei teadnudki, mis pill on parmupill ja mida kõike saab sellega teha. «Tema parmupilliplaadi esitluskontsert oli tõeline üllatuste pärl muusikamaailmas.»

Märkimist vääriv

Innovatiivne Eesti pärimusmuusika ansambel Ro:Toro.
DJ Erki Pruuliga koostöös folki ja diskot sünteesiv Ju-Ju.
Koos kahe soomlase Tapani Varise ja Petri Praudaga Jew’s Harp Group.
Koos Tiit Kikasega muusikaline liit Aparaat, mis seob muusikapärimuse ning kõrgtehnoloogiliste vahenditega loodud elektroonilised helid.
Autentset Eesti pärimusmuusikat viljelev Torupilli Jussi Trio.
Pärimusmuusika sooloplaat «Mu pill parmupill».
Allikas: catlin.ee

Tamra räägib, et Mägi aitab teha sellesuvise tantsupeo muusikat ja sinnagi tuuakse natuke parmupillimaailma. «Kartsin, et probleemiks saavad helistikud, aga ei. Cätlin on juba tellinud kilode kaupa erinevaid parmupille häälestusega a=442 Hz**. Ja ta on nõus investeerima pilli, mida tal tõenäoliselt elus rohkem enam vaja ei lähe. Seda läheb korraks vaja vaid ühe tantsu «Kirisabalind» sissejuhatuses. Selline pühendumine kvaliteetse lõpptulemuse nimel!»

Tamra lisab, et Mägi on ka äärmiselt positiivne inimene: ükskõik, millise ideega tema ees lagedale tulla, ikka leiab ta selles midagi huvitavat ja hakkab kohe omalt poolt häid mõtteid lisaks pakkuma.

Cätlin Mägi ise mängib praegu ansamblis Ro:Toro, kes peaks suvel uue kontserdiga rahva ette astuma. Peale selle on ta Ju-Jus koos DJ Erki Pruuliga ning Torupilli Jussi Trios koos Karoliina Kreintaali ja Eeva Talsiga.

Ju-Ju viljeleb folk-diskot, mille puhul miksitakse kokku erinevad rütmid ja žanrid ning juurde on pandud ka regilaul, parmupill ja torupill. Torupilli Jussi Trio instrumendid on viiul, Hiiu kannel, torupill ja parmupill ning trio esitab hoogsaid ja omanäolisi tantsulugusid kunagise Hiiumaa torupillikuninga Juhan Maakeri loomingust. Oluline on autentsus ja edasi püütakse anda sama pöörast meeleolu, nagu Torupilli-Jussil kunagi kombeks oli.

Rahvamuusiku töö tähendab pillimängu harjutamist, repertuaari otsimist, proovide tegemist ja uute projektide ellukutsumist. Mägi töötab aga ka pärimusmuusika keskuses õpikeskkonna toimetajana ja üks tema ülesanne on viia pärimusmuusika noodid internetikeskkonda. Samuti juhendab ta kursusi, et populariseerida parmupilli mängimist ja pärimusmuusikat ka natuke üldisemalt.

«Ega see kõik nii väga muust elust erinegi,» arvab ta. «Teen tööd ja kasvatan kolme last.»

Celia Roose ütleb, et see, mida Cätlin Mägi on teinud Eesti torupilli ja ka parmupilli tutvustamiseks ja õpetamiseks, on väga suure kaaluga. «See on tähtis ja ajamahukas töö, kuid temal paistab see tulevat nii kergelt,» tähendab ta ning lisab, et Cätlin Mägi on rõõmus, lahke, sõbralik ja tegus inimene ning suurepärane õpetaja ja muusik.

* burdoon – lakkamatult kaasa helisev bassihääl

** a=442 Hz – instrumendi häälestus, mille puhul esimese oktaavi a-noodi sagedus on 442 hertsi. Helihargi standardne sagedus on 440 hertsi, mis määrati kindlaks 1939. aastal Londonis toimunud konverentsil. Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon ISO kinnitas 440-hertsise standardi 1953. aastal.

Märksõnad
Tagasi üles