Oja kool, mida pidas mittetulundusühing Kasvukesa, halduskohtu otsust edasi ei kaevanud ning haridus- ja teadusministeeriumi otsus koolile tegevusluba mitte anda jäi jõusse.
Kohtuotsus jõustus. Oja kool ei saanud tegevusluba
Otsus jõustus 7. veebruaril. Halduskohus oli jõusse jätnud haridus- ja teadusministeeriumi eelmisel suvel tehtud otsuse, et erakoolile pole võimalik tegevusluba anda.
"Otsustasime, et me ikkagi ei kaeba otsust edasi, ehkki meil oli see viimase hetkeni plaanis," ütles Oja kooli koordinaator Piret Anier. "Me pole sellega nõus, mida kohus ja ministeerium väidavad: me esitasime ministeeriumile järelvalve käigus koostöös ministeeriumiga loodud uuenduslike klassipäevikute väljavõtted pea terve aasta kohta, me töötasime välja mentorsüsteemi uute ja õppivate õpetajate toetamiseks ning õppeaasta jooksul tõendasid kaks õpetajat edukalt õpetaja kvalifikatsiooni. Me lihtsalt ei jaksa riigiga vaielda. Riigil on rohkem ressurssi oma poliitilise tahte läbiviimiseks - sulgeda väikesed koolid, eriti erakoolid. "
Haridus- ja teadusminister keeldus eelmise aasta 20. juuli käskkirjaga tegevusloa andmisest Kasvukesa erakoolile õppe korraldamiseks põhikooli esimeses ja teises kooliastmes.
Ministeerium tõi põhjuseks asjaolu, et varem tehtud seitse ettekirjutust olid endiselt täitmata.
Kasvukesa pöördus seepeale kohtusse, taotledes käskkirja tühistamist ning seda, et haridus- ja teadusministrit kohustataks väljastama Oja koolile õppe korraldamiseks tähtajatu tegevusluba põhikooli esimeses kooliastmes ja viieaastase tähtajaga tegevusluba põhikooli teises kooliastmes või kohustataks ministeeriumi lahendama uuesti kooli taotlused tegevusloa väljastamiseks.
Kasvukesa pöördus seepeale kohtusse, taotledes käskkirja tühistamist ning seda, et haridus- ja teadusministrit kohustataks väljastama Oja koolile õppe korraldamiseks tähtajatu tegevusluba põhikooli esimeses kooliastmes ja viieaastase tähtajaga tegevusluba põhikooli teises kooliastmes või kohustataks ministeeriumi lahendama uuesti kooli taotlused tegevusloa väljastamiseks.
Kaebaja leidis, et haridus- ja teadusministeeriumi etteheited ettekirjutuste täitmata jätmise osas on põhjendamatud ja et ministeerium on rikkunud kaalutlusõigust.
Samuti väitis Kasvukesa kaebuses, et järelevalve teostamise ajal selgus sageli, et ministeeriumi ametnikel on vähene kogemus erakoolide ja waldorfpedagoogika õppekava kasutavate koolidega, kuna seadused ja määrused reguleerivad peamiselt suurte 9-klassiliste koolide tegevust.
"Koordinaator on teinud koostööd ministeeriumi erinevate ametnike ja osakondadega, et viia kooli eripäraga arvestavalt dokumentatsioon vastavusse ministeeriumi nõudmistega," märkis kaebaja. "Järelevalve käigus ilmnenud puudustele on leitud terviklikud lahendused, mis kajastuvad nii ministeeriumile järelevalvemenetlusse esitatud dokumentides, koolitusloa taotluses esitatud dokumentides kui ka kogu 2018/19. õppeaastaks kavandatud ettevalmistavates tegevustes."
2017. aasta sügisel oli haridus- ja teadusministeerium teinud Oja koolis riikliku järelevalve, sest kooli tegevusloa kehtivus hakkas mööduma ja ta taotles uut tähtajatut tegevusluba.
Järelevalve järel toodi õiendis välja, et esimesel poolaastal polnud õppekava täidetud. Ettekirjutuse sisuks oli kohustada kooli õppekava teisel poolaastal täitma ja esitama selle kohta tõendid.
Kohus leidis, et ministeeriumi otsus on põhjendatud ja kehtiva õigusega kooskõlas, ning nõustus ministeeriumiga, et õppekava täitmine on kooli põhilisi tegevusi, kuid Kasvukesa ei suutnud tõendada õppekava täitmist esimese poolaasta põhjal.
Teise poolaasta kohta õppekava täitmise hinnangut anda ei olnud võimalik, sest kool ei esitanud ministeeriumile ettekirjutuse täitmise tähtajaks, 2018. aasta 1. veebruariks ega hiljem selleks tõendeid. Järelikult ei olnud haridus- ja teadusministeeriumil võimalik sellisele koolile tegevusluba väljastada.
Kohtu arvates on õige ministeeriumi seisukoht, et riikliku järelevalve tegija saabki oma otsuses tugineda kontrollimise hetke olukorrale ning kontrollimise hetke ja ettekirjutuse täitmise tähtaja vahelisel ajal tehtule.
Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt ei vastanud osa õpetajaid esitatud nõuetele ja selle kohta tehti ettekirjutus täitmise tähtajaga mullu 31. august. Kohus nõustus ministeeriumiga, et kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate suur osakaal ühes koolis pika aja jooksul mõjutab õppe kvaliteeti ja see on puudus, mis mõjutab olulisel määral ka õpilaste ja nende vanemate õigusi.
Koolil on olnud võimalus kuulutada välja konkursse vaba õpetajakoha täitmiseks kvalifikatsiooninõuetele vastavate isikutega, kuid ka vaidlustatud käskkirjale järgnenud perioodil ei ole seda tehtud. Kohus märkis, et see, kui peaaegu kõik õpetajana töötavad isikud ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, mõjutab pikemas perspektiivis kooli jätkusuutlikkust ning võimet kvaliteetset haridust pakkuda.
Kohtu arvates on dokumentaalselt tõendatud ja järelevalve õiendis kajastatud, et kool on korraldanud õpet põhikooli teises astmes tegevusloata.
Kohus ei nõustunud ka Kasvukesa väitega, et ministeerium on rikkunud ärakuulamise ja puuduste kõrvaldamise õigust.